Heljo Pikhof: meil ei ole kaotada mitte ainsatki last

„Kas me oleme enesele üldse teadvustanud, et juba seitsme-kaheksa aasta jooksul väheneb sündide arv Eestis poole võrra?“ küsis eilsel haridusteemalisel konverentsil Tartus riigikogu liige Heljo Pikhof, rääkides perepoliitika muutmise möödapääsmatusest.

Laulva revolutsiooni aegse arvuka põlvkonna kannul tuleb üleminekuaja kidur põlvkond. Viimaste aastate pisike tõus sündimuses on kiiresti mööduv: kaks tegurit, arvukam põlvkond ja see, et naised on hakanud lapsi hilisemas eas ilmale kandma, sattusid lihtsalt ühele ajale kokku. „Demograafiatrende mõistagi tagasi pöörata ei saa, kuid riik saab potentsiaalsetele vanematele saata selge sõnumi: iga laps on vajalik ja väärtuslik,“ leidis sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof.

Uuringud on näidanud, et emad-isad tahaksid perre kahte-kolme last, tegelikkuses aga sünnib keskmiselt 1,65 last. Riigi tuntav materiaalne toetus, lastehoiuvõimaluste kättesaadavus, kindlustunne, et lapsele suudetakse tagada nüüdisajale vastav haridus kõigi kitsikuse kiuste — need on kolm peamist tegurit, mis laseksid vanematel oma tegelikud soovid teoks teha.

„See turvatunne tuleb neile ka anda. See on ju tühi jutt, et meil ei ole laste jaoks raha! Kelle või mille jaoks siis riigil üldse raha on?“ küsis Heljo Pikhof.

Praegune ainuke arvestatav meede — vanemahüvitis — ei suuda pakkuda kindlust. Kui laps on saanud pooleteiseaastaseks, pühib riik lastega perede toetamisest käed sama hästi kui puhtaks, leiab Pikhof, et hilisemad toetused on pigem sümboolsed.

Sotsiaaldemokraatide perepoliitika programm peab hädavajalikuks toetada igas eas lapsi ja noori kuni iseseisva elutee hakuni. Kolmekordistada tuleb lapsetoetust ehk maksta igale lapsele ja noorele kuni 19-aastaseks saamiseni 60 eurot kuus. Riigipoolne tugiprogramm „Igale lapsele lasteaiakoht“ tuleb uuesti käivitada; muuta sõnades tasuta keskharidus ka tegelikult priiks: nõnda et see sisaldaks koolilõuna, koolisõidu, õpilaskodude loomise ja ülalpidamise, vähemalt kaks huvihariduse tundi nädalas, rääkimata juba koolilapsele vajalikest töövihikutest ja kunstiõppe tarvetest.

Et vabastada tudengeile aega ka õpinguteks, tuleks nominaalajaga edasijõudnud üliõpilastele maksta 130 eurot tudengipalka kuus ja edukamatele veel täiendavalt 65 eurot kuus.

Eraldi tuleb Pikhofi sõnul toetada töötute vanemate ja üksikvanema lapsi, suurendada lasterikaste perede toetust vähemalt alampalgani.

„Kui asi puudutab inimest, ei tohi meil olla mingit „loomulikku kadu“ — ei kodumaalt võõrsile läinute näol ega süvavaesuses kasvanute käegalöömist tulevikule ja ühiskonnale,“ toonitas Heljo Pikhof.