„Igal aastal langeb mõni riiklik püha laupäevale või pühapäevale. On kõigiti õigustatud, kui tööinimesed saaksid sel juhul juurde ühe tasustatud vaba päeva ja pisut pikemalt puhata. Tegu on ettepanekuga, mis on korduvalt päevakorral olnud ja millele on toetust avaldanud kolm täna riigikogus esindatud erakonda. Teeme selle asja lõpuks ära, et rahvas saaks rohkem hingetõmbeaega,“ selgitas Pikhof.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu annab nädalavahetusele sattuva riigipüha eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval. Vaba päeva ei saa riigipüha eest, mis on alati pühapäeval ehk siis ülestõusmispühade ja nelipühade esimest püha ei hüvitata.

Pikhofi kinnitusel ei ohusta mõne nädalavahetuse pikendamine kuidagi Eesti majandust ega töö tootlikkust. „Pigem on asjad vastupidi. Kui inimesed saavad rohkem puhata, koos perega looduses käia või sporti teha, siis on nad ka rõõmsamad ja tervemad. Kõik see aitab suurendada inimeste töötahet ja töö tulemuslikkust. Pakutud muudatusest võidab kogu ühiskond,“ rääkis Pikohof.

Tema sõnul torkab Eesti Euroopas silma keskmisest arvukamate tööpäevade ja töötundidega. „Kui Eestis on kümme riigipüha, millega kaasneb vaba päev, siis Euroopa Liidu riikides on keskmiselt selliseid pühi 12 ja näiteks Soomes 13. OECD andmetel tehti 2018. aastal Eestis töötaja kohta keskmiselt 1748 töötundi, Soomes 1555 tundi ja Lätis 1699 tundi,“ märkis Pikhof.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu jõustumisajaks on kavandatud 2021. aasta 1. jaanuar. Tuleval aastal satub puhkepäevadele kolm riigipüha – 1. mai laupäevale ja esimene ning teine jõulupüha vastavalt laupäevale või pühapäevale.