Tasuta maakondliku ühistranspordi jõustamiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel tarvis ainult allkirjastatud ministri määrust, valitsuskabineti ega riigikogu toetus pole selleks vajalik. Seeder ütles selle kommentaariks Delfile, et hea tava on siiski saada taoliseks otsuseks ka koalitsioonipartnerite nõusolek ja mitte nendest üle sõita.

Seederi kinnitusel on riigieelarve vastu võetud ja vastavad rahad ühistranspordi korraldamiseks eraldatud. „Kuidas seda täpselt jagatakse, milliste reeglite järgi, seda seadusest tulenevalt saab majandus- ja kommunikatsiooniminister oma määrusega kehtestada ja see kehtib selle aasta lõpuni,” ütles Seeder. „Koalitsioonisisene poliitiline kultuur eeldab, et niisugused asjad lepitakse enne koalitsioonis kokku, et see ei ole ainult ühe ministri pädevus,” lisas ta. Tema sõnul polegi Simson seda määrust seni allkirjastanud, sest pole otsust, kuidas raha täpselt jagada.

Tasuta maakondliku ühistranspordi kehtestamine üle koalitsioonipartnerite pea oleks Seederi sõnul Simsoni jaoks väga lühiajaline võit, sest tuleva aasta riigieelarve läbirääkimised alles käivad ja tasuta ühistranspordi jätkamiseks peaks Simson uuesti raha taotlema. Raha saamine sõltuks aga omakorda sotsidest ja IRL-ist, kes Simsoni tasuta ühistranspordi plaani välja käidud kujul ei toeta.

Seederi sõnul näeks IRL jätkuvalt lahendust, kus ühistranspordi dotatsiooni kasutamise üle otsustaksid ühistranspordikeskused, mitte minister. See tähendab, et otsuse, kas ühistransport on sõitjatele tasuta või mitte, kuidas muudetakse liinivõrku ja sõiduplaane, teeks täielikult ühistranspordikeskus.

Simsoni praegu välja käidud plaan ei võimaldaks Seederi kinnitusel toetada ka näiteks õpilasliine, mille eest praegu maksavad omavalitsused ja mille toetamine on tegelikult vajalik, ehkki need ei ole avaliku liinivõrgu osad. Samuti ei saaks toetada tööandjaid töötajate veol töö- ja kodukoha vahel.

Simsoni plaani järgi läheks kõige suurem osa rahast ka suurte linnade regioonidele, kus praegu on kõige rohkem piletiga sõitjaid ja liine, mis ennast ise ära tasuvad ja lisaks maakonnaliinidele on olemas ka kommertsbussiliinid ja rongiliinid. „Kõige suurem raha läheks täiendavalt sinna, kus on niigi kõige tihedam liinivõrk ja kõige vähem saaksid raha hajaasustusega maapiirkonnad, kus sõitjaid on vähe, ühistranspordi korraldamine on kulukas ja kallis,” sõnas Seeder.

Küsimusele, mis ajaks maakondliku ühistranspordi osas mingisugust selget pilti võiks oodata, ei osanud Seeder üheselt vastata, kuid kinnitas, et läbirääkimised käivad. Tema sõnul on eesmärk leida lahendus, mis jääks ka pikemaks ajaks püsima. „Mida kiiremini me seda teeme, seda parem, sellepärast, et nii ühistranspordikeskused kui ka vedajad ootavad selgust.”

Kui Simson peaks aga kasutama nii-öelda tugevama õigust ja kehtestama tasuta maakondliku ühistranspordi vägisi, ilma IRL-i ja sotsidega kokkuleppele jõudmata, siis ka selleks puhuks on Seederi kinnitusel tegevusplaan olemas. Kuidas see välja näeb, ei soostunud Seeder aga avaldama.

Praegu teada oleva minister Simsoni kava kohaselt kehtiks alates 1. juulist tasuta sõiti kõigil bussiliinidel, mis saavad toetust riigieelarvest. See tähendab, et tasuta saaks sõita ka näiteks osal kaugliinidest, nagu Tartu–Haapsalu.