Heldur Meerits: eelarve tasakaalunõude võiks põhiseadusesse kirjutada kogu Euroopas
„Meil Eestis on praegu ratsionaalne valitsus, aga me ei saa olla kindlad, et järgmised valitsused nii käituks,“ rääkis Meerits Vikerraadio saates „Uudis+“, pidades silmas valitsuse eelarvekärpeid ja eelarve tasakaalus hoidmist.
„Ka Eestis oleks teretulnud, kui eelarve tasakaalu nõue oleks põhiseaduses ja samamoodi käib see kogu Euroopa kohta,“ ütles Meerits.
Ta pidas õiges suunas liikumiseks ka Saksamaa hiljutist samasisulist ettepanekut, hakata liikmesriikide eelarvete koostamisele piire seadma. Ka Indrek Neivelt pakkus ühena kriis võimalikest lahendustest, et liikmesriikidel tuleks piirata volitusi eelarvete koostamisel.
Kriisi teine vaatus
Meeritsa sõnul on praeguse kriisi kohta avaldatud arvamust, et see on sama kriisi teine vaatus. Kui paari aasta eest olid probleemiks pankade ja erasektori suured võlad, siis nüüd on need võlad maha laetud, aga selle hinnaks on see, et riigid on nüüd võlgades, kõneles Meerits.
„Riikide panused suutsid eelmise kriisi ära lahendada,“ ütles ta. „Selles suhtes me oleme olukorras, mida viimastel aastakümnetel pole näinud.“
Meeritsa sõnul on hetkel häda selles, et täna me veel ei tea, kuidas nendest eelarvepuudujääkidest ja võlakoormatest välja tullakse. Kommenteerides seda kuidas Euroopa Liit on võlakriisi lahendanud, märkis ta, et seda on tehtud liiga vähe ja liiga hilja.
„Poliitikud on üritanud oma valijatele meeldida ja tõeliselt tõhusaid abinõusid pole kasutusele võetud,“ hindas ta.
Itaalial on laene SKP suhtes 119 protsenti, Belgial 97, Iirimaal 96, Portugalil 93, loetles ta ja tõi võrdluseks, et Maastrichti kriteeriumi järgi ei tohiks riigi võlg ületada 60 protsenti SPKst.
„Ega me ei saa üle ega ümber kulude kärpimisest,“ ennustas ta edasist tegevust. „Kui eelarve oleks tasakaalus või isegi ainult minimaalses puudujäägis, siis sellisel juhul me näeks perspektiivi, kuidas võlakoorem hakkaks edaspidi vähenema.“
Kärbete taga on tema sõnul aga poliitilised otsused. „Poliitikud tahavad valijatele meeldida ja ei taha kulusid kärpida ning üritavad teha igasuguseid muid trikke,“ rääkis Meerits. Tema sõnul on Euroopa Liit silma paistnud sellega, et mõistlikke otsuseid tehakse siis, kui midagi muud üle ei jää.
„Hinnad langevad ikkagi tehingute käigus, tehingutel on vastaspool, ühed müüvad ja teised ostavad,“ rääkis Meerits. Müümas on tema sõnul need, kes arvavad, et tulevik on ebamäärane ja parem on kas või mingite kaotuset hinnaga oma positsioonidest välja saada.
„Kui rääkida 10 kuni 20 protsendilistest hinnaliikumistest, siis see kahtlemata tähendab suurt raha,“ kõneles ta. „Suures plaanis börsitehingud kajastavad ikkagi majanduse arengut ja koos majanduse kasvamisega, peaksid ka väärtpaberite hinnad hakkama kasvama.“
Kui olud lähevad rahulikumaks, siis näeme Meeritsa sõnul ka kulla hinda langemas.
Rahulik meel aitab raskeid aegu paremini üle elada
Rääkides tänasest majanduskriisist ja investorite käitumisest, võrdles Meerits seda laste mänguga, kus kõik liiguvad vabalt ringi, aga kui muusika vaikib, siis istutakse toolidele ja keegi jääb toolist ilma. „Investorid kardavad sattuda sellesse olukorda, et enam ei ole seda partnerit, kellele väärtpaberid maha müüa,“ kõneles Meerits.
Investoritel on Meeritsa sõnul erinevad eesmärgid - mõni üritab päevasisestelt muutustelt oma leivale või saada, mõni vaatab aastatepikkust perspektiivi.
„Inimesed, kes otsivad turgudelt ebaefektiivsust, neid võib pidada ka turu sanitarideks,“ lausus Meerits ja lisas, et tegelikult aitab investoril raskeid aegu paremini üle elada rahulik meel.
