„Need, kes olude sunnil või lihtsalt vabatahtlikult julgesid oma seotuse KGB-ga üles tunnistada on suures vähemuses võrreldes nendega, kes on Eestis erinevatesse ametisse sokutatud,“ rääkis Valk Delfile.

„Need, KGB-ga seotud isikud, kes Eestis praegu oma elu elavad, nende huvides on toetada Venemaa agressiivseid püüdlusi,“ lisas ta.

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles Päevalehele viimase kapoga seonduva riigireetmise skandaali taustal, et KGB-ga seotud isikud Eesti julgeolekuteenistuses ei ole enam probleem. Kui palju KGB taustaga inimesi kapos töötab, pole avalikkusele teada, sest ameti koosseis on riigisaladus.

„Niisugustes vastutavates ametites nagu kapo on, jumal hoidku, kuidas saavad sellise taustaga inimesed seal tööd teha? See on mitmekümne küsimärgiga asi. Oleks, et selline inimene töötaks kuskil trammipargi juhatajana, noh, las ta siis olla seal. Aga kapo, mis on üks tähtsamaid riigi ametkondi, kuidas sinna niisugused mehed tööle võeti?“ arutles Valk.

Praktiliselt kogu aja, mil Eesti on taas iseseisev riik olnud, on arutletud selle üle, kas oleks võimalik ja vajalik avalikustada kõikide KGB kaastöötajate nimed. Valgu hinnangul ei pruugi selline asi paraku õnnestuda.

„Nad on kõik hajutatud üle kogu Eesti. Ei ole nii, et nad istuvad kõik Tallinnas. Neid, kes minuga omal ajal tegelesid, ja neid ei olnud sugugi vähe, ei ole ma hiljem Tallinna tänavatel kohanud, kuigi osa neist olid päris noored inimesed,“ rääkis Valk.

„Väga võimalik, et osa neist on mingites täiesti tähelepandamatutes ametites, kuid see ei takista tal selle kõrval oma agenditööd vaikselt edasi tegemast. KGB oli ikkagi nii võimas ja suur organisatsioon, oleks naiivne arvata, et see organisatsioon, kuigi nüüd teise nimetuse all, on oma agressiivse kavatsused minetanud, seda ei juhtu kunagi,“ jätkas ta.

Sealjuures meenutab Valk, et need KGB ametnikud olid ülekaalukalt eestlased, mis vähendab tõenäosust, et nad on riigist lahkunud.