Heimar Lenk: president ja ministrid ei osta ka palgaraha eest autot
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni kuuluv saadik Heimar Lenk leiab, et riigikogu liikme esmaste tööülesannete hulka kuulub töö oma valimisringkonnas ja selleks on vaja kasutada autot, mille liisimine sarnaselt presidendi ja ministrite autodega ei peagi toimuma palgaraha eest. Samas leiab Lenk, et nii riigikogu töökorraldus kui ka valimiskord vajavad muutusi.
Kommenteerides riigikogulaste soodsaid autooste ütles Lenk Delfile, et riigikogu esimees Ene Ergma on korduvalt ka avalikult üles kutsunud saadikuid võimalikult palju oma ringkonnas viibima ja rahva seas käima.
„Ilma autot kasutamata on see tegevus pea võimatu,“ selgitas Lenk. „Minu valmispiirkond asub Võru-, Valga- ja Põlvamaal. Käin seal pea igal nädalalõpul. Üks reis sinna ja tagasi koos kohapeal ringi sõitmisega teeb kokku keskmiselt tuhat kilomeetrit.“
Lenk ei pea mõistlikuks sellise läbisõidu juures autosid hiljem välja osta. „Võin eksida, kuid minu teada suurem osa saadikuist, eriti need, kes maapiirkondadest pärit ja pikki sõite teevad, ei osta oma autot välja, sest nelja aastaga kujuneb läbisõit üpris suureks ja auto vajab liiga suurt remonti.“
President ja ministrid ei osa ka palgaraha eest autot
Lengi sõnul on riigikogu juhtkonna otsustamise küsimus, kas kasutada ametisõitudeks isiklikku autot ja saada selle eest kompensatsiooni või liisida autot või leida mõni kolmas tee.
Lenk meenutas, et kunagi oli riigikogul oma autopark. „Eks liisitakse ju autosid ka peaministrile, presidendile, ministritele, maavanematele, riigiasutuse juhtidele, peatoimetajatele,“ võrdles Lenk. „Ega nemad ju ka palgaraha eest omale ametiautot osta ega neid liisi.“
Riigikogu kui märklaud
Lengi hinnangul vajab aga nii riigikogu töökorraldus kui ka valimiskord muutusi. Ta ei välista, et poliitiline süsteem laiemalt ootaks uuendusi. „Mulle tundub, et oleme jäänud mingisse stagnatsiooni, kust väljapääsu pole suudetud leida,“ ütles Lenk. „Konnatiik on riidu ja pingeid täis, käib lõpmatu üksteise hurjutamine ning vaenlaste otsimine.“
Lengi sõnul on riigikogust tehtud märklaud, mille pihta igaüks tuld võib anda. „Eks või ju ka parlamendi laiali saata, palgakulu kokku hoida ja vajaduse puhul vaid korraks kokku kutsuda,“ pakkus ta ja meenutas, et Nõukogude ajal ei hoitud ka ülemnõukogu kogu aeg Toompeal. Kokku tuldi ainult mõned korrad aastas.
