Heido Vitsur: majanduses hiilgavaid aegu ees ei ole
„Need miljardilised tühikud, mis momendil raha- ja fiskaalsüsteemis on, tuleb meil koos terve muu maailmaga välja elada,“ rääkis Vitsur Delfile. „See on põhiliselt viimase kümne aasta, aga ka pikema perioodi loomingulise pangandustegevuse tulemus. Kulutati raha, mida ei olnud olemas. Need võlad tuleb nüüd kinni maksta. Hiilgavaid aegu ees ei ole. Väljaelamine saab olema raske ja turg jääb ebastabiilseks.“
Ta prognoosis, et Šveitsi frank ilmselt tugevneb. Kui dollarit päästma hakatakse, siis trükitakse neid juurde. Ka euroga on sama lugu. „Kui kõige keerulisemas olukorras olevad riigid eurotsoonist välja hakkavad minema, siis hakkab euro tugevnema. Kui eurotsoon jääb selliseks nagu ta on, siis tuleb lasta eurol odavneda seni, kuni õhk rahandusest välja lastakse,“ kirjeldas majandusekspert võimalike stsenaariume.
Viimast võimalust ta ise siiski ei usu, sest nõrka eurot ei ole kellelegi vaja. „Olen nende analüütikute hulgas, kes arvavad, et euroala võib servast murenema hakata,“ rääkis Vitsur. Ta prognoosis, et kellegi jõhkrat väljaviskamist euroalast ilmselt ei tule.
„On selge, et ka siin tuleb käituda vastutustundega, väljaviskamine tooks turgudele šoki,“ rääkis Vitsur. „Tuleb arvestada, et kellegi rahaliidust väljaastumine tuleb ette valmistada ning ma arvan, et IMF ja Euroopa Keskpank lahendavad selle ülesande.“
Euro ei ole halvem kui kroon
Vitsuri sõnul eurole üleminek Eestile selle kriisiga probleeme peale ühe juurde ei toonud. Ka siis, kui meil oli kroon, oli iga umbes 15 Eesti krooni kohta kuskil üks euro, meenutas ta ja lisas, et Eesti kroon oli maksimaalselt sama tugev kui euro.
„Euro ei ole mingil juhul halvem kui kroon oli,“ kinnitas Vitsur. „Kuivõrd meil oli valuutakomitee, siis meil ei olnud iseseisvat rahapoliitikat ka krooni ajal. Meie situatsioon ei muutunud euroga rohkem kui see, et meil tuleb nüüd osaleda nõrkade riikide päästeoperatsioonis.“
Iga oma võlakoorma all raskustesse sattunud riigi või panga päästmine toob kaasa uue operatsiooni, ütles Vitsur.
Päästeoperatsioonides osalemine on Vitsuri sõnul Eesti jaoks mingil määral ebameeldiv üllatus, sest kuigi oli teada, et eurol on raske, ei osatud siiski ette ennustada, et vajalikuks osutuvad nii ulatuslikud päästeoperatsioonid. Samas tuleb Vitsuri sõnul olukorraga siiski leppida. „Kui sa golfiklubi liikmeks astud, siis tuleb maksta ka klubi liikmemaksu,“ tõi ta võrdluse.
„Kui kaugele sellega minnakse, ei oska öelda,“ kõneles Vitsur. „Need abipaketid ei suuda lahendada Kreeka põhiprobleemi,“ möönis Vitsur.
Kreeka võimed kulutada ja uut raha teenida ei ole tema sõnul tasakaalus. Rahaliidust väljumise hetkel tuleb tema sõnul Kreekas ette olukord, mille eest keegi poliitilist vastutust ei taha võtta. „Mingis olukorras on see õudne lõpp aga parem kui lõputa õudus,“ lisas Vitsur.
Itaalia võlakoorem oli Vitsuri sõnul teda juba sellest ajast alates, kui mõeldi euro asutamise peale. „Briti, Ameerika ja ka Saksa asjatundjad rääkisid avalikult, et Itaalia ei sobi rahaliitu. Sellest oli juba eelmisel sajandil juttu,“ meenutas majandusekspert. „Iirimaasse ma uskusin, aga paistab, et tal on ka tõsiseid probleeme.“
Tõde aimati ja teati juba ammu
Vitsuri sõnul rääkisid euroala rahandusministrid oma viimasel kohtumisel tõde, mida aimati ja teati juba ammu. „Enam ei olnud võimalik mängida senist mängu ja sõnadega turge rahustada,“ rääkis Vitsur. „Olen veendunud, et enamik juhtivaid finantsiste teadis, et see mis tuleb, on vältimatu.“
Samas ei saa Vitsuri sõnul neid vaikimises süüdistada, sest tuleb aru saada, et sõnal on jõud. Ta tõi näiteks, et kui sõnad tulevad Jean-Claude Junckerilt, siis on neil palju kaalu ja need võivad muuta tegelikku olukorda hullemaks kui see on. „Paanikaolukordades reageerivad turud alati tugevalt üle,“ nentis Vitsur. „Seepärast tuleb seda karmi tõde, mida teatakse, öelda välja küllalt doseeritult.“
Vitsur meenutas, et näiteks ajalooliselt on halbade sõnumite ja tõerääkija olnud Georg Soros, kelle ütlemistega on turud juba arvestanud ja kes ka seekord on juba ammu raskustest avalikult rääkinud.
