Samas ei saa Vitsuri sõnul sellest faktist automaatselt teha järeldust, et antud juhul on tegu ülemaksmisega või ebaõiglaselt kõrge palgaga.

"Ei ole ju saladuseks, et EASi kaudu suunatakse meie majandusse sadu miljoneid arendusraha ja sama vähe on saladuseks ka see, et seni pole selle raha kasutamine kuigi tulemuslik olnud," tõi Vitsur välja nii helgemad kui varjuküljed nii riigikontrolli auditite järgi otsustades, kui ka meedia kaudu avalikuks tulnud ebakohtade järgi EASi töös.

Vitsur leidis, et kui uus juhatuse liige suudab näiteks aasta – paariga EASi tegevuses uue sellise lehekülje pöörata, et EASi käsutuses olevate summade abil hakkaks tõepoolest midagi Eesti jaoks olulist sündima, on selline palk täiesti õigustatud ka sellele vaatamata, et tegu on avaliku sektori asutusega.

"Kui aga mitte, siis tuleb tunnistada nagu Estonian Airi puhulgi, et tegu oli otsustajate küündimatuse või millegi muuga," lausus Vitsur.

Suure palga eest tuleb teha kõrgetasemelist tööd

Vitsur lisas siiski, et tema hinnangul eksis EASi nõukogu ühes asjas lubamatult. "Sellist palka Eesti avalikus sektoris ei tohi määrata, ilma, et oleks korralikult ära seletatud, mida selle palga eest tahetakse saada," selgitas ta. "Milliseid muudatusi ja tulemisi me nüüd oodata võime. Jutt, et hea inimene, ei maksa ju suurt midagi."

Vitsuri sõnul tuleb aru saada, et häda ei ole mitte niivõrd palkade suuruses, vaid selles, et nende palkade eest pahatihti nii vähe, kui üldse, tagasi saadakse.

"Nii näiteks on elu Singapuris tõestanud, et avaliku sektori kõrged, isegi ülikõrged palgad, ei ole efektiivsusega ning riigi kui terviku käekäiguga üldse vastuolus," rääkis Vitsur. "Ainult et suure palga eest tuleb teha kõrgetasemelist tööd ja kui sellega hakkama ei saada, tuleb kohe plats teistele vabastada. Ka nendel, kes vale inimese ametisse panid."

Tippjuhid on omaette tööturul

Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets ütles Delfile, et tippspetsialistide puhul määrab palga ära see, mis palka nad on enne saanud ja mis palgaga nad on nõus tööle tulema.

"Keskmise palgaga ja tavainimese palgaga ei ole sellel midagi pistmist," sõnas Eamets. "Kõrgema kategooria tippjuhid on omaette tööturul ja madalama palgaga nad lihtsalt ei tuleks tööle. See on igal pool niimoodi."

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu nimetas juhatuse uueks liikmeks seni UniCredit Bank Baltikumi äridivisjoni juhtinud Taavi Lauri. Koos ametisse nimetamisega tõsteti aga ka Lauri palka võrreldes eelmise juhatuse liikme Ülari Alametsaga ligi 45 protsenti.

Nimelt kui Ülari Alametsa brutopalk oli 4474 eurot, siis eile määrati Lauri ametipalgaks ligi 2000 eurot rohkem ehk 6500 eurot.