Heidi Vilu: loodusmuuseum on teinud suure sammu külastaja suunas, seda näitavad ka hüppeliselt kasvanud numbrid

2011. aasta lõpus suure tähelepanu saatel Eesti Loodusmuuseumi juhtima asunud Heidi Vilu sõnul oli esimene aasta edukas nii talle kui suve lõpus taasavatud muuseumile.

Eelmisel aastal umbes samal ajal ütlesite, et loodusmuuseumist peab saama Eesti üks parimaid muuseume. Kuidas seda hinnata? Kas täna juba on ta Eesti parimate muuseumite seas?
Muuseumi headus on kindlasti subjektiivne mõiste. Tänapäevane muuseum peab külastajat kõnetama, pakkuma talle uut teadmist, emotsiooni, rääkima lugu ja kutsuma teda muuseumisse tagasi. Seda kõike peavad toetama väärikad kogud ja mõtestatud kogumistöö. Aastaga on loodusmuuseum teinud neis suundades suure sammu edasi, mida kinnitavad ka meie hüppeliselt kasvanud külastajanumbrid.

Alustasite suure sooviga natuke luitunud muuseum uuele, särtsakale ja külastajasõbralikule kursile pöörata. Kui lihtne see ülesanne on?
Ilmselt on see aasta olnud üsna väsitav?
Aasta on olnud eelkõige inspireeriv. Jaanuarist augustikuuni kestnud renoveerimistööde tulemusena on muuseumi maja saanud nii seest kui ka väljast uue ja värske väljanägemise. Muuseumi püsinäitused on uuenenud ja muutunud sisukamaks, uues loenguruumis on toimunud rohkelt loodusõhtuid. Kolme kuu jooksul on Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel toimunud loodusmuuseumis neli suuremat näitust, millest populaarseimat, 50. seenenäitust külastas kümne päevaga rekordilised 6200 inimest. Väga populaarseks on osutunud ka mineraalide näitus, seega otsustasime seda avatuna hoida esialgsest kauem. Samuti meeldivad külastajatele väga kaheksa uut akvaariumi, muuhulgas Läänemere, mere ja Amazonase akvaariumid.

Mis teie algatusel on praeguseks muutunud?
Lisaks muuseumi renoveerimisele ja ekspositsiooni uuendamisele oleme taotlenud lisarahastust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) keskkonnateadlikkuse edendamiseks loodusmuuseumis. Korraldatud on nii suuremaid näituseid kui ka loengusarju, filmiõhtud, töötubasid, loodusretki, temaatilisi nukuetendusi jpm. Septembris avas muuseum ka uue kodulehe, millel on külastajaid kordi rohkem, kui eelmisel. Aasta jooksul on loodud kaks uut töökohta.
Et muutustest paremini aru saada, kutsun kõiki loodusmuuseumisse külla.
Hetkel on avatud nii mineraalide kui ka XV Vereta Jahi loodusfotonäitus.
Uuenenud metsasaalis saab muuhulgas kätte tõelise metsatunde, kui pole mahti ise loodusesse minna.

Algus oli teie jaoks tähelepanu-, isegi kõmurikas, ametissevalimise protseduuriga poldud rahul ja protesti kostis ka maja seest. Kas muuseumirahvas on teid täielikult omaks võtnud?
Usun küll.

Kas tunnete, et esimene aasta oli edukas?
Kui vaadata, kuidas muuseum ühe aastaga on arenenud, siis võib aasta igati kordaläinuks ja edukaks lugeda.

Kuidas on lood muuseumi külastatavusega pärast avamist? Kui edukaks loete  taasavamise järgseid kuid?
Muuseum taasavati septembri keskpaigas ja kolme kuu jooksul on seda külastanud üle 17 000 inimese, mida on eelmiste aastate sama perioodiga võrreldes kolm korda rohkem.

Kui palju te ise külastajatega kokku puutute ja kontakti otsite?
Minu töökoht asub muuseumi Läänemere saali kõrval ning seega olen igapäevaselt külastajate ja õpilaste gruppide sagina keskel. Vahetute emotsioonide jälgimine on väga huvitav. Panime muuseumi avamispäeval fuajeesse üles ka tagasiside pesakasti, kuhu saavad kõik külastajad postitada sedeleid tagasiside ja ettepanekutega. Õnneks kasutatakse seda aktiivselt ja oleme saanud palju häid mõtteid.
Viimasena tuleb meelde ettepanek lisada ekspositsiooni puuk. Puuk loomulikult metsasaali ka tuli.

Mida uut-põnevat on loodusmuuseumis plaanis uuel aastal?
Hetkel on kuraatoritel käed-jalad tööd täis näitusega, mis käsitleb ohtusid looduses. Näitus on plaanis avada kevadel ning sinna on oodatud kõik, kes tahaksid enne metsaminekut meelde tuletada, millised näevad välja mürgised marjad ja seened või hoopis tuttavaks saada rästikuga. Esmakordselt Eestis plaanime uuel aastal korraldada National Geographicu loodusfotonäituse. Põnevaid näitusi on oodata teisigi. Et püsiekspositsiooni külastamine oleks veelgi huvitavam, oleme plaani võtnud koostada ja kasutusele võtta neljakeelse audiogiidi. Kindlasti jätkame loodusõhtute ja perepäevade traditsiooni, kus huvilised saavad erinevates töötubades sirutada näiteks liblikaid või hoopis ise herbaarlehtede valmistamisega käe valgeks saada.

Uuel aastal on plaanis KIK-i toel sisustada muuseumi avastuste ruum. Ruumi teemaks saab olema "Loomade meeled" ning koostöö bioloogide, arhitektide ja robootikute vahel juba käib. Muuseumi ekspositsioonimajja on plaanis luua loodusvaldkonna alane raamatukogu, kus saab kohapeal tutvuda erialakirjandusega. Järgmisel aastal on kavas suurt rõhku panna ka kogudele ja kogumisele - paika panna kogumisstrateegia, alustada korraliku digitaalse andmebaasi loomist. Uut on loodusmuuseumis palju, kindlasti tasub meile külla tulla.