Heeringad kubisesid ussidest
Kodus kaht kilekotti pakitud heeringapurakat puhastades oli Kaisa Uusmaa soolaseisu nii suur, et mitu kalatükki rändas juba töö käigus suhu.
Kui perenaine Norra heeringa nime all ostetud kala peenemaks lõikama hakkas, märkas ta fileel üllatusega rõngakujulisi moodustisi, mis osutusid lähemal vaatlemisel üksikuteks ussikesteks. Hiljem kala sisikonda uurides selgus, et see lausa kubises uusasukaist.
Et tegu oli soolakalaga, oli ilmne, et ussid polnud pahaks läinud vee-eluka kallal maiustavad vaglad, vaid soolamisel kalaga saatust jaganud parasiidid.
“Esimene hetk oli ikka hirm küll, et mida ma sisse sõin — äkki saan veel nakkuse,” ütles Uusmaa. “Tormasin kala välja oksendama.”
Esmaspäeval läks Uusmaa tervisekaitsetalitusse, näitas seal ussitanud kalad ette ja juhatas inspektoritele, kust selle müüjat leida.
Tervisekaitseinspektsiooni nõunik Agnes Jürgens ütles, et kalamüüjat kontrollitakse, võetakse analüüse, uuritakse dokumente ja kauba säilitamise tingimusi.
Kui kaup ei vasta toidu suhtes esitatavatele nõuetele, saab müüja karistada. “Oluline on, kas kalad soolati Eestis või välismaal,” selgitas Jürgens. “Kui seda tehti siin, tuleb ka tootjat kontrollida.”
Jürgensi sõnul kõrvaldas tervisekaitse mullu müügilt rohkem kui 6500 kilogrammi erinevaid toidukaupu, põhjuseks enamasti kõlblikkust näitava tähtaja ületamine, saastumine ja saatedokumentide puudumine.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et parasiite sisaldavad kalad pole haruldus: neid leitakse piiril ikka ja jälle.
Mullu toodi üle Eesti piiri 891 partiid külmutatud kala, mille kohta vormistati 165 akti. Värsket jahutatud kala toodi mullu Eestisse 1618 partiid, akte aga vormistati 49 juhul.
“Põhjused olid erinevad, kuid paljudel puhkudel oli tegu kalades olnud parasiitidega,” ütles Pärtel. “Sellised partiid saadetakse tagasi lähteriiki, hävitatakse või suunatakse täiendavale töötlemisele.”
Viimast võimalust — kõhuäärte ja sisikonna eemaldamist — kasutatakse siis, kui parasiite on vähe ja ülejäänud osa kalast kõlbab söögiks.
Peadirektori sõnul on üheks suhteliselt levinud parasiidiks ümarussid, mida esineb just Põhjamerest püütud kalades.
“Ilmselt oli ka sel korral tegu ümarussiga. Õnneks on need vaid kalade parasiidid ja inimesele ohutud, küll aga on selline toit söögikõlbmatu,” tõdes Pärtel. “Hullem on mageveekaladega, millest võib saada inimestele nakkava lai- või paelussi.”
Veterinaar- ja toiduameti juhi Pärteli sõnul on saastunud kala ostnud inimesel õigus tarbijakaitseseaduse alusel müüjalt kauba asendamist või raha tagasi saamist nõuda.
