Head lahendust Ukrainas ei paista
Kui silmas pidada seda meeleavaldust, siis on linnas on praegu täiesti rahumeelne. Keskväljakul on umbes 200 000 inimest, telklaagris on öösel pidevalt kohal umbes 4000. Janukovitši toetajaid saabus eile öösel (ööl vastu kolmapäeva — toim) poolteist kuni kaks tuhat, aga neid tuleb pidevalt juurde. Presidendi lossi juures nähti umbes pool tundi tagasi kümmet veoautot kirjaga „Ljudi” ehk „Inimesed”, aga pole selge, kes seal sees olid.
Eile näitas telekast, et kohale on saabunud Vene eriüksused, kes on spetsialiseerunud terroristide laialilöömisele — ehk siis otseselt inimeste vastu suunatud üksused. See näitab muidugi seda, et Ukraina armee oma rahva vastu ei lähe. Seda on mitmed ohvitserid välja ka öelnud. Staabiülem ütles, et tema sõdurid ei ole andnud vannet mitte riigile, vaid rahvale.
Tundub, et asi liigub ikkagi vägivalla poole. Mida kavatseb Juštšenko pool teha, kui neid rünnatakse?
Ma ei usu, et Juštšenko poolt rünnatakse. Kui vaatan saatkonna aknast välja — me asume 20 minutise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast -, siis siit on lakkamatu inimeste vool liikunud keskväljaku poole. See rongkäik on lõpmatu. Olen siin ka laagri inimestega rääkinud. Seal on mõte siiani ikka kogu aeg olnud, et ajada asju rahumeelselt.
Esmaspäeval oli siin 500 Donetskist saabunud isikut, kes ei olnud 24 tundi süüa saanud, küll aga joonud. Neil oli järgmine päev pohmakas, see tegi nad eriti tigedaks. Vabatahtlikud viisid Juštšenko poolelt neile apelsine, mis on ju oranži värvi — ja see täitis kogu väljaku tema värvidega. Siiani ei ole otsest vastasseisu olnud.
Kui Ukraina väed ei osale, mis on siis Vene vägede roll?
Ukraina vägedest kaitseb presidendi ja administratsiooni hooneid OMON, siseväed, aga seal oli eile õhtul väike konflikt, mis küll edasi ei arenenud. Reaalselt ei ole sõjaväge näha, on ainult OMON valitsushoonete ümber.
Mida teeb Juštšenko kui valimistulemused ikkagi välja kuulutatakse?
Valimistulemused kuulutatakse täna kindlasti välja, küsimus ainult selles kas kell neli või kell kuus. Praegu on valimiskomisjoni juba öelnud, et valimised toimusid ja Janukovitš võitis umbes kolme protsendiga. Opositsioon on esitanud oma protestid. Siin on kõlanud soovitus, et tuleb pöörduda kohtu poole, aga see võtab kindlasti kaua aega.
Donetski lähedal on üks rajoon teatanud, et soovib Ukraina koosseisust välja ja minna Vene Föderatsiooni koosseisu. Lääne-Ukrainas on mitme linnad, nagu Harkov, Lviv, ka mitmed rajoonid teatanud, et nende president on Juštšenko, et allume ainult temale.
Kui tõsine on oht, et riik lähebki pooleks?
Kui eile tuli see uudis, et BTR-id on 20 km kaugusel Kiievist ja juba käib kaklus, siis oleks lõhenemine võinud juba eile juhtuda. Kuidagi olukord lahenes. Me oleme siin paljudega rääkinud, keegi ei oska öelda, milline võiks olla see positiivne stsenaarium. Kutšma on nüüdseks juba teatanud, et ta kellegagi läbirääkimisi ei alusta.
Keskvalimiskomisjon kuulutab tulemused täna kindlasti välja. Kiievi inimesed ei lähe kindlasti tänavatelt ära, neid on iga päevaga rohkem tulnud. Ma olen kindel selles, et kui mingi ime läbi Juštšenko kuulutataks presidendiks, siis tuleks samamoodi Ida-Ukrainas tänavad inimesi täis.
Head lahendust ei ole. Ma ju ise nägin, et valimised ei olnud demokraatlikud: kuidas bussidega veeti ühte gruppi inimesi valima, siis valis seesama grupp ka teistes jaoskondades. Sellest on pilte ka. Niisiis on põhjendatud ootus, et valimtulemusi ei kinnitataks.
Põhimõtteliselt valitsus ei kontrolli olukorda vähemalt pooles riigis?
Lugupeetud peaminister Janukovitš kutsus kokku valitsuse, aga ta ütles, et ei räägita mitte valimistest, vaid majandusest ja muudel teemadel. Tekkinud on naljakas situatsioon. Janukovitš teatas, et tal on nii suur edumaa, et kuulutas end presidendiks, mille peale kaks teist diktaatorit — Ukraina praegune president ja Venemaa president — oma head uut kolleegi õnnitlesid. Eile andis Juštšenko vande parlamendis ja sai ka nagu presidendiks. Kummalgi ei ole ju enne valimistulemuste lõplikku väljakuulutamist võimalik öelda, et nüüd ma olen president.
Kuidas suhtutakse muu maailma reaktsiooni, kui palju oodatakse või kardetakse välissekkumist?
Tegelikult on siin iga päevaga välismeedia kohalolek paranenud. Eile öösel vestlesin väga mitmete suurte väljaannete inimestega. Välismeedia kohalolek on kohalikele organisaatoritele kohutavalt oluline. Nad loodavad väga sellele, et Euroopa astub tõsiseid samme. Loodetakse väga, et mujal võetakse selge positsioon.
Venemaa seisukoht oli selline, et Ukraina valimised on sealne siseasi. Nad kahtlemata loodavad välismeedia peale. Ega siin ei ole ju kohal mingeid administratsioonitegelasi, ehkki loodetavasti siia mõne aja pärast saabuvad ka mingid delegatsioonid. Et see leiaks kajastamist välismeedias ja riigid võtaks seisukohti vaatlejate arvamuste põhjal, on nende jaoks kohutavalt oluline.
Mida teevad Eesti diplomaadid? Kas nad arendavad mingeid kontakte opositsiooniga või jälgivad olukorda lihtsalt?
Diplomaadid teevad väga head tööd. Suursaadik Paul Lettens on olnud kolm päeva järjest pidevalt rakkes. Pidevalt ollakse suhtluses Euroopa riikide saatkondadega, pidevalt antakse viimaseid uudiseid Eestisse.
