Raamatu autor on Olev Remsu, kellel oli tänu isiklikule tutvusele Männiliga võimalik temaga põhjalikumalt vestelda ning kasutada temalt saadud eksklusiivseid materjale, teatas raamatu avaldanud kirjastus Tänapäev BNS-ile.

Raamat annab ülevaate Männilist, kes jõudis töötada Saksa okupatsiooni ajal poliitilises politseis, ehitada üles suured firmad Lõuna-Ameerikas, koguda raha, kunsti, tutvusi ja vaenlasi. Kirjastuse Tänapäev teatel ei ole raamat kiidulaul ärimehele ega tema avalik ristilöömine sõjaaegse tegevuse pärast, mis tegi Männilist natsiküttide sihtmärgi.

Harry Männil suri mullu 11. jaanuaril Costa Rica pealinnas San Joses. Harry Männil sündis 17. mail 1920. aastal Tallinnas, lõpetas Gustav Adolfi gümnaasiumi ja õppis enne kodumaalt lahkumist Tartu ülikoolis. 1943. aastal lahkus Männil Soome, 1946. aastast aga elas Venezuelas.

Männil juhtis aastaid Venezuela üht suurimat, ACO-Groupi nimelist ettevõtet. Männilile kuulus suur kunstikogu, eriti hinnati tema Kolumbuse-eelse kunsti kogu.

Natsikurjategijaid otsiva Simon Wiesenthali keskuse aastaaruanne paigutas aastaid Harry Männili väljapaistvate natsikurjategija hulka, kuigi kaitsepolitsei uurimine tal süüd ei tuvastanud. Wiesenthali keskus väidab, et Männil arreteeris natsliku Saksamaa okupatsiooni ajal Eestis juute ja kommuniste, kelle natsid ja nende eestlastest käsilased hukkasid.

Kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur lõpetasid 2005. aasta lõpus viis aastat kestnud uurimise, mis ei tuvastanud Männili süüd inimsusevastastes kuritegudes, kuigi leidis tõendamist Männili kuulumine 1940. aastate alguses Saksa poliitilisse politseisse ja osalemine juutide küsitlemisel.