Harri Taliga: valitsus tahab kasutada töötukassa reserve riigieelarve tasakaalustamiseks
"Eelnõu koos seletuskirjaga ei jäta mingit kahtlust, et valitsuse jutt töötute koolitamisest on mugav viigileht, mis peab varjama valitsuse soovi kasutada töötukassa reserve mugava puhvrina avaliku sektori eelarve tasakaalustamiseks, kuigi see ei ole ega saagi olla töötuskindlustuse eesmärk," kinnitas Taliga Delfile.
Taliga hinnangul peaks tööpoliitika rahastamine toimuma riigieelarvest, kuid ta ei välista samas, et tööturupoliitikat võib rahastada ka läbi töötuskindlustusmakse. "Seejuures tuleb rõhutada, et valitsuse seaduseelnõus välja pakutud skeem muudab kogu töötuskindlustuse seniseid põhimõtteid, mida aga ei saa kuidagi teha n-ö käigupealt või möödaminnes, tuues ettekäändeks vajaduse kiiresti vastu võtta järgmise aasta riigieelarve," märkis ta.
Tegemist ei ole ametiühingujuhi kinnitusel paari tähtsusetu täiendusega kehtivates seadustes, vaid muuta tuleb kogu süsteemi tervikuna: "Eelkõige on vaja laiendada töötuskindlustusmakse baasi ehk millistelt tuludelt seda makset tasutakse, see omakorda laiendab töötuskindlustusmakse tasujate ringi ning üle tuleb vaadata ka kindlustusmakse määrad. Loobuda tuleb senisest proportsioonist, kus töötajad maksavad kaks korda kõrgemat kindlustusmakset kui tööandjad, sest 10 aastat tagasi kavandati töötukassa kuludeks vaid kindlustushüvitiste maksmine, ja töötajatele oluliselt suurem väljamaksete maht kui tööandjatele, sest töötute täiend- ja ümberõppest saavad riik ja tööandjad ilmselt suurematki kasu kui konkreetne töötu."
"Kui tööturumeetmete rahastamine hakkab toimuma kindlustusmaksetest, siis peab kogu tööturupoliitika eelarve otsustamine olema ainult töötukassa nõukogu, mitte valitsuse pädevuses. Kuna erinevalt riigieelarvesse laekuvatest maksutuludest pole töötuskindlustusmaksed nö valitsuse raha ja valitsusel ei saa olla mingit õigust või alust määrata, kas töötute koolitamiseks kasutatakse 112 või hoopis 812 miljonit krooni," selgitas Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Taliga.
"Kui valitsus tahab seda summat ise kindlaks määrata, peab ta raha eraldama riigieelarvest – siis võib ka töötukassale ette kirjutada, keda ja kui palju ja millistel erialadel koolitada tuleks. Vastasel juhul sirutab valitsus käe raha võõra raha järgi," tõdes ta.
