Harku vallas koolilapsi vedanud puudustega busside tõttu Atkoga veel lepingut ei lõpetata
Harku vallas läbi viidud reid näitas, et kaheksast bussist kuus ei vastanud nõuetele. Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Mika Männik ja Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Vello Jõgisoo selgitavad ilmnenud olukorda.
Maanteeametil on õigus liinidel sõitvaid busse kontrollida ning neid vajadusel liiklusest eemaldada või puudujääkide osas ettekirjutisi teha. Kas ja kuidas kontrollitakse, et need puudujäägid saaks parandatud ning sobimatud bussid uuesti liinile ei satu?
Maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtivekspert Mika Männik: Maanteeamet osaleb reididel tehnoekspertidena. See tähendab, et Maanteeameti spetsialistid vaatavad sõiduki üle, tutvustavad politseiametnikule leitud vigu ja annavad oma hinnangu, kas sõiduk tuleks saata erakorralisele ülevaatusele või rakendada sõidukeeldu. Politseiametnik otsustab seejärel kumba võimalust rakendab ning teeb vastava haldusakti. Erakorralisele ülevaatusele suunatud sõidukid või sõidukeelu saanud sõidukid peavad enne liiklusesse tagasitulekut läbima ülevaatuse. Sõiduki tehnoülevaatus teostatakse täies mahus. Maanteeamet saab ülevaatuse teostamise kvaliteeti kontrollida ülevaatuspunktidesse paigaldatud salvestusseadmete abil. Lisaks, kui sõidukil esinevad tõsised vead, saab selle panna üles Maanteeameti häireinfosse. See tähendab, et kui sõiduk läheb ülevaatusele, saab Maanteeamet sellest teada. Siis võetakse ülevaatuspunktiga ühendust ja palutakse teha pildid nendest sõlmedest, mis olid katki. Nii saab veenduda, et sõiduk on korda tehtud. Samuti saab rakendada järelkontrolli, kus teatud aja möödudes vaadatakse sama sõiduk jälle liikluses üle.
Konkreetse Harku valla koolibusside teema näitel. Kui bussifirmal oli probleeme ka möödunud aastal, siis kas üldse ja millistel tingimustel on Maanteeametil õigus öelda, et mõni firma ei tohiks mingeid liine sõita?
Mika Männik: Avalike liine sõidetakse avaliku teenindamise lepingute alusel, mis on sõlmitud reeglina riigihanke tulemusena. Kui lepingu aastane maht on alla 200 000 kilomeetri, siis saab sõlmida otselepingu. Tellijal on võimalik lepingus sätestatud rikkumiste tõttu see üles öelda. Konkreetsel juhul on lepingu sõlminud Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ning tema pädevuses on see otsus teha.
Millised probleemid Atko bussidega Harku vallas toimunud kontrollil tuvastati? Kas plaanite sama bussifirma busse ka teistes valdades kontrollida?
Mika Männik: Harku vallas kontrollitud bussidel esines probleeme rehvide mustri jääksügavusega, pidurite rikke indikaatortuled põlesid, ühel juhul ei töötanud klaasipesurid ning ühel juhul oli probleeme turvavöödega, need ei lukustunud ja osa kinnitusi oli puudu.
Miks ja kuidas sellised bussis liiklusesse, eriti veel kooliliinidele sattusid ning palju teie hinnangul sobimatuid sõidukeid veel võib ühistranspordiliine teenindada?
Mika Männik: Tegemist on vedaja tegematajätmistega. Probleemid olid teada juba enne ja ühele bussile kutsusid vanemad ka politsei. Politsei saatis vedajale ka kirja, kus oli kirjas nõudmine bussid korda teha.
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Vello Jõgisoo sõnas Delfile, et enne lõpliku otsuse langetamist seoses lepingu üles ütlemisega peavad nad ära ootama Harku valla väärteo paberid ja Maanteeameti poolsed politsei materjalid. "Siis saame otsustada keda ja kui palju karistada. Samuti lisame sinna eelnevate juhtumite materjalis ja kas kogu materjalide summa kogumina annab aluse lepingu koheseks lõpetamiseks või ei. Sellises tehnilises olukorras olevate bussidega inimeste vedamine (eriti veel laste) ei ole mingil tingimusel aktsepteeritav. Hetkel peame koguma kõik materjalid kokku ja siis koos vallaga arutama millist karistust on võimalik rakendada. Kindlasti rakendame kõige karmimat võimalikest," sõnas Jõgisoo.
