Harju maakohtu esimees Helve Särgava märkis, et Oleg Bogdanov mõisteti 9. juulil Harju maakohtus süüdi oma naisele raske tervisekahjustuse tekitamise eest (Bogdanov tulistas naist kolm korda – toim.) ning teda karistati seitsmeaastase vangistusega.

Bogdanov aga vaidlustas otsuse ning kuni otsuse jõustumiseni määrati mehele tõkendina vaid elukohast lahkumise keeld. Bogdanov oli juulikuust saati vabaduses, sest Tallinna ringkonnakohus jättis 2. oktoobril Harju maakohtu otsuse küll täies ulatuses muutmata, kuid mehe kaitsja esitas kassatsioonikaebuse riigikohtusse.

Särgava ütles, et ta ei saa asja arutava kohtuniku eest kommenteerida, miks kohus kohtuotsuse kuulutamisel tõkendit ei muutnud ja Bogdanovit otse kohtusaalis vahi alla ei võtnud, kuid selgitas olukorda siiski.

"Menetlustoimingutest nähtub, et kohtusse saabus süüdistusakt, kus Oleg Bogdanovit ei olnud peetud isikuks, kes võib hakata toime panema uusi kuritegusid või hoiduma uurimisest või kohtust kõrvale. Sellise järelduse teen ma sellest, et tema suhtes oli valitud tõkendiks elukohast lahkumise keeld," ütles Särgava.

Omaalgatuslikult tõkendit muuta olnuks "vaieldav"

"Eelistungil, kus osalesid kõik menetlusosalised – ka kannatanu esindaja – ei taotlenud ükski menetlusosalistest Oleg Bogdanovi suhtes tõkendi muutmist. Samuti ei taotlenud ka ükski menetlusosalistest asja arutamisel kohtus Bogdanovi suhtes kohe valitud tõkendi muutmist," rääkis Särgava.

"Antud asja arutati üldmenetluses, s.o võistlevas menetluses, kus kõik menetlusosalised esitavad oma taotlusi ning kohus lahendab asja esitatud tõendite ja taotluste põhjal. Kui siis ükski menetlusosalisest ei taotle tõkendi muutmist ning kui süüdistatav ei ole ka talle kohaldatud tõkendit rikkunud (mida antud asjas süüdistatav pole teinud), on kohtul võistlevas menetluses – kui süüdistatav on varem karistamata isik, pole hoidunud kohtumenetlusest kõrvale – äärmiselt vaieldav omaalgatuslikult muuta tõkendit enne kohtuotsuse jõustumist," kaitses Särgava kolleegi.

Särgava rõhutas, et see, et kohus mehe karistuseks vangi mõistis, ei ole enne kohtuotsuse jõustumist veel tõkendi muutmise aluseks. "Nagu nähtub ka edasisest menetlusest, ei taotletud menetlusosaliste poolt ka teises kohtuastmes, s.o ringkonnakohtus tõkendi kohest muutmist."