Haritlased toetavad tšetšeene

28 haritlast ja kultuuritegelast tegid kolmapäeval avaliku pöördumise riigikogu ja valitsuse poole, milles taunisid lääneriikide suhtumist Venemaa tegevusse Tšetšeenias.

Pöördumisele allakirjutanud meenutasid, et Euroopa Komisjon, Valge Maja ja Venemaa president Vladimir Putin mõistsid teravalt hukka 9. mail Groznõis toimunud pommiplahvatuse, milles hukkus Tšetšeenia nukupresident Ahmad Kadõrov ja sai vigastada okupatsioonivägede ülemjuhataja Valeri Baranov.

Samas nendivad haritlased ja kultuuritegelased, et Läänes ei ole erilist pahameelt äratanud ei Itškeeria riigi anastamine, sealse rahva kallal toimepandav genotsiid ega ka endise presidendi Zelimhan Jandarbijevi mõrvamine.

“Mõistes niivõrd kõrgel tasandil hukka atentaadi kollaborandist riigipea ja okupatsioonivägede ülemjuhataja vastu, näib Lääs otsekui heaks kiitvat Venemaa koloniaalsed ambitsioonid tšetšeeni rahva suhtes ning andvat rohelise tee jätkuvale vägivallatsemisele tsiviilelanikkonna kallal,” seisab pöördumises.

Allakirjutanud rõhutavad, et nad ei taha süüst puhtaks pesta rünnaku toimepanijaid, kelle teo läbi hukkus süütuid inimesi, sest tsiviilisikute mõrvamine on andestamatu, olgu tapjateks ükskõik millise rahvuse esindajad.

“Ent ometi tekitab sügavat vastumeelsust, et ühe reeturi ja ühe sõjakurjategija saatus paistab rahvusvahelist üldsust rohkem liigutavat kui ühe rahva oma, mida on läbi sajandite alla suruda või hävitada püütud. See kinnitab vaid taas, et ajaloost ei õpita midagi ning demokraatlikud väärtused on liiga sageli paljas sõnakõlks. Väikerahvana, kes mäletab selgesti omaenda kibedat põlve võõra võimu all, ei saa eestlased jääda ükskõikseks tšetšeenide kannatuste vastu,” märgivad allakirjutanud.

Pöördumisega ühinenud kutsuvad kõiki südametunnistusega inimesi toetama ühe väikerahva püüdu tagada endale ohutu kodupaik.

“See on vähim, mida me teha võiksime. See, et mõned sõjakurjategijad on leidnud traagilise lõpu enne Haagi tribunali kätte sattumist, ei tohi saada õigustuseks genotsiidi jätkumisele,” seisab pöördumises.

Avalikule pöördumisele riigikogu ja valitsuse poole on alla kirjutanud Jaanus Adamson, Vahur Afanasjev, Riho Baumann, Igor Garšnek, Jüri Ehlvest, Anders Härm, Mihkel Kaevats, Jan Kaus, Kivisildnik, Kaarel Kressa, Neeme Lopp, Fagira D. Morti, Kirsti Oidekivi, Triinu Pakk-Allmann, Jaan Pehk, Juku-Kalle Raid, Koidu Raudvere, Jürgen Rooste, Kaidi Roots, Ivar Sild, Raul Sulbi, Tarmo Teder, Urmas Tõnisson, Berk Vaher, Reet Varblane, Johanna-Mai Vihalem, Elo Viiding ja Margot Visnap.