Haridustöötajate liit: ministeerium ei suvatse õpetajate esindusorganisatsiooniga läbirääkimisi alustada

 (50)
Teadmistepõhise Eesti matused Tartus HTM ees
Teadmistepõhise Eesti matused Tartus HTM eesFoto: Argo Ingver

Õpetajate esindusorganisatsioon Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tunneb muret riigi eelarvestrateegia pärast, mis seab ohtu Eesti hariduse kvaliteedi ning kõrgharidusega õpetajate järelkasvu. Vaatamata korduvatele ettepanekutele alustada läbirääkimisi olukorra parandamiseks, pole haridus- ja teadusministeeriumi esindajad reageerinud.

EHL juhatuse esimees Reemo Voltri sõnul on Eesti Vabariigi kollektiivlepingust tulenevalt (paragrahv 76) kohustus alustada läbirääkimistega seitsme päeva jooksul peale ettepaneku esitamist.

”Oleme varemgi märku andnud, kui katastroofiline on õpetajate järelkasv. Kui praegune valitsus ei näe ette lasteaia- ja kooliõpetajate töötasu tõusu järgmiseks neljaks aastaks, suureneb oht, kus õpetajate puudus langeb veelgi madalamale. Me ei saa tagada sellistes tingimustes sama head haridust Eestis, millega oleme siiani harjunud ja mida maailm eeskujuks seab,“ selgitas Voltri põhjuseid miks on õpetajaskonnale oluline alustada eelarvestrateegia läbirääkimistega.

EHL juhatuse esimehe ütlust mööda on haridusministeerium kursis olukorra tõsidusega ning seetõttu on eriti nördima panev riigi valitsemisorganite ükskõiksus. Tema sõnul on möödunud kuus korda rohkem aega kui seaduses ette nähtud ja EHL-i ametlikule pöördumisele pole vastatud: „Kui ministeerium ei leia põhjust läbirääkimiste alustamiseks ning koos lahenduste leidmiseks, siis on EHL-i volikogu otsustanud kaaluda streigi planeerimist,“ tõdeb Reemo Voltri.

Seotud lood:

Uus eelarvestrateegia ei puuduta mitte ainult õpetajaid vaid ka mitmeid teisi avaliku sektori ameteid, loobuti ka teadusrahade üheprotsendilisest tõusust. See on tekitanud paljudes muret Eesti haridusega seotud valdkondade pärast, aga eriti lasteaia- ja kooliõpetajate seas.

Eesti on OECD riikide hulgas kõige vanema õpetajaskonnaga riik. Meie 7.–9. klassi õpetaja keskmine vanus on 49 aastat, OECD riikide keskmine on 44 aastat. Sealjuures on 54 protsenti Eesti õpetajatest vanemad kui 50 eluaastat, OECD liikmete vastavaks näitajaks 34 protsenti.

„Riigi eelarvestrateegia ei näe ette õpetajate töötasude tõusu järgneval neljal aastal. Kuna õpetajate puudus on juba praegu Eestis väga suur, siis uudis Eesti vabariigi valitsuse poolt kinnitatud riigi eelarvestrateegiast aastateks 2020-2023 on väga halb. See peletab ka need vähesed noored, kes praegu õpivad või on asumas õpetaja ametit omandama, ametist eemale. Teised kõrgharidusega töökohad on Eestis palju paremini tasustatud,“ selgitab Voltri.

„Jääme ootama haridusministeeriumi poolset seaduste täitmist, varasematest kokkulepetest kinni pidamist ning valitsuse otsustavat kursi muutust enne uue õppeaasta algust kooli- ja lasteaiaõpetajate palkade osas. Ainult nii saame ära hoida lähenevat katastroofi Eesti hariduses, kus koolides ei ole õpetajaid, lapsed õpivad halva õhkkonnaga koolides ning antav haridus on konkurentsi puuduse tõttu kehv,“ lisas EHL juhatuse esimees Reemo Voltri.