Haridustöötajate liit: Kas me peame ikka alustama õppetööd esimesel septembril?

 (117)
Pikapäevarühm
PikapäevarühmFoto: Rauno Volmar

Haridustöötajate liidu juhatuse esimehe sõnul annaks viies vaheaeg õpilastele vajalikku energiat juurde, kuid võiks ka arvestada Eesti suveperioodiga ning kaaluda kooliaasta alguse nihutamist.

Haridusminister Jürgen Ligi allkirjastas sel nädalal määruse, mis lisab ülejärgmisest, 2017/2018. õppeaastast kevadsemestrisse viienda vaheaja.

Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimehe Reemo Voltri arvates on kokkuvõttes õige, et vaheaegu juurde luuakse. "Need õppeperioodid või veerandid olid tõesti liiga pikad ja nüüd läheks uus süsteem kokku paljudes gümnaasiumites rakendatava viie õppeperioodiga," selgitas ta. "Lisaks, ega väsinud õpilased ei olnud ikkagi kolmanda ja neljanda veerandi paremad õppurid kui nüüd, kui nad saaks nädala hingetõmberuumi juurde."

"Siin on meil nüüd mõned agad. Kui me vaatame, millal meil suvi algab ja millal lõppeb, siis pikas perspektiivis peaks mõtlema sellele, kas me peame ikka alustama oma õppetööd, nui neljaks, esimese septembriga ja lõpetama poole juuni peal?" arvas Voltri. "Äkki oleks mõistlikum varem alustada ja siis ka varem lõpetada?"

Ta lisas, et mitmed Eesiti koolid on viie vaheaja süsteemi katsetanud ja öelnud, et see on mõistlik lahendus. "Ja nagu praegugi ministeerium ütles, võib ka teha erandeid ning ei pea tegema sama plaani järgi nagu riik ütleb," ütles Voltri.

Kuid koolide erinevused toovad kaasa omakorda raskusi õpilaste huvitegevuse ja õpetajate koolituste korraldamisel. "Kui õpetajatele tehakse suuremaid üleriigilisi koolitusi, siis need paigutatakse enamasti vaheaegadele, aga võib juhtuda, et osadel õpetajatel on sel ajal veel õppetöö," tõi Voltri näiteks.

Rocca al Mare kooli direktor Heiti Pakk ütles, et nende koolis on juba tükk aega viie vaheaja süsteem kasutusel. "Täpse aja kohta jään vastuse võlgu, aga arvan, et viimased seitse aastat küll," ütles ta.

Idee lisavaheajaks tuli Paki sõnul õppeaasta planeerimise loogikast. "Meil on seitse nädalat õppimist ja üks nädal vaheaega. Perioodid on selgelt ühepikkused ja nii on hea planeerida õppeaastat. Ma arvan, et lühemad, aga pigem sagedased puhkepausid on õppimisele kasulikumad." kinnitas ta.

See, et ülejäänud koolid ka sama süsteemi üle võtavad, on tema arvates positiivne. "Siis saavad oma aega planeerida need pered, kelle lapsed käivad erinevates koolides. See võib olla paras peavalu kui ühel lapsel on ühel ajal vaheaeg ja teisel samal ajal kool," ütles Pakk.

Kohtla-Järve gümnaasiumis võeti viis vaheaega kasutusel eelmisel õppeaastal. Õppejuht Kadi Rebbani sõnul oli uus süsteem väga hea. "Nii palju kui ma olen kuulnud õpilastelt ja lastevanematelt, siis on öeldud, et õpilased ei olnud nii väsinud, sest kevadperiood venis muidu väga pikaks," ütles ta.

Õppetulemuste tõusu ei julge Rebban lubada, aga väsimuse vähenemist küll. "Varem oli nii, et enne vaheaja algust pandi hinded välja ja siis veerandi viimastel päevadel ei suutnud õpilased ennast motiveerida õppima ja õpetajatel oli väga raske tundi läbi viia," rääkis ta.

Uue süsteemi puhul ei lõppe veerand vaheajaga aga ära ja puhkuse-eelne pidurdust pole. "Perioodihinded läksid see aasta edasi, ehk õppetöö toimus kuni viimase päevani ja läks peale vaheaega samast kohast edasi," selgitas õppejuht.

Küsitlus #118543