Haridustöötajate liit: Eesti haridus on väga hea, muret teeb noorte õpetajate vähesus

 (7)
PISA testi tulemuste avalikustamine
Foto: Karin Kaljuläte

Eesti haridustöötajate liidu (EHL) juhatuse esimees Reemo Voltri sõnul on PISA uuringu tulemused rõõmustavad ja näitavad, et õpetajad teevad head tööd. Samas on tuleviku seisukohast ohuks õpetajaameti madal prestiiž noorte hulgas ja noorte õpetajate vähesus.

"Meie õpilaste oskuste tase on Euroopa parim ja maailmas kahtlemata üks tippudest. Eesti õpilased ja seega ka õpetajad on Euroopa meistrid. Loomulikult ei saa võtta seda testi ainukese tõe kriteeriumina, kuid see näitab siiski, et Eestis saadav haridus on kindlasti väga hea," sõnas Voltri.

Samas kardab EHK, et Eesti hariduse tase võib hakata langema. "Paraku on meil selleks haridustaseme langemiseks tulevikus head eeldused. Eestis on noorte õpetajate osakaal väga väike, keskmine õpetajate vanus üks suuremaid ja õpetajate palgad võrreldes riigi keskmise töötasuga ühed väiksemad," ütleb Voltri.

"See ei pea nii minema, aga selleks peab kiiremas korras muutma õpetaja töö noortele atraktiivseks. Üheks peamiseks küsimuseks ameti atraktiivsuse juures on töötasu. Õpetajad on magistriharidusega spetsialistid ning peavad saama vastavat tasu. Ootame, millal täidetakse lubadus, et õpetaja saab võrdset palka teiste kõrgharidusega spetsialistidega".

Täna avalikustatud 2015.aasta PISA uuringu tulemused näitasid, et Eesti õpilaste tase on veelgi tõusnud, maailma 15-aastaste õpilaste võrdluses tõusti kuuendalt kohalt kolmandale.

Seotud lood:

Poiste ja tüdrukute vahe on vähenenud ning rohkem on tippe kui eelmistel kordadel. Nõrku tulemusi pole aga kusagil maailmas nii vähe kui Eestis. Testi tegi iga teine Eesti 15-aastane noor ehk 5587 õpilast 206st koolist. Seega annab test Eesti õpilaste kohta igati adekvaatse pildi.

Minister Mailis Repsi sõnul on Eesti lapsed olnud väga stabiilsete tulemustega. "2015. aasta tulemused näitavad, et Eesti on jätkuvalt maailma tipus. Oleme Euroopa kõige parem haridusriik - Eesti on Euroopa parim loodusteadustes (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia) ja maailmas oleme kolmandad. Matemaatikas oleme Euroopas teised, maailmas 7-8 kohal. Lugemises oleme Euroopas kolmandad".

Loodusteadustes said kõige paremad tulemused Singapuri õpilased. Neile järgnes Jaapan ning kolmas oli Eesti keskmise tulemusega 534 punkti (OECD keskmine on 493). Soome oli neljas ja Kanada viies.

2012. aastal Eestist parema tulemuse saanud soomlased on kaotanud punkte nii loodusteadustes kui ka matemaatikas. Matemaatikaalaste teadmistega jagavad Eesti noored Euroopas Šveitsiga teist kohta ning maailmas on üheksandal kohal. Pea 90 protsenti Eesti noortest on vähemalt matemaatika baasteadmistega, millega kuulume parima viie riigi hulka.

Eesti õpilaste funktsionaalne lugemisoskus on Euroopas kolmandal ning maailmas kuuendal kohal. Tippsooritajaid on üle 11,1 protsendi, millega oleme ületanud ka aastaks 2018 seatud strateegilise eesmärgi. Märkimisväärne on, et poiste ja tüdrukute lugemisoskuse erinevus vähenes võrreldes eelmise PISA testiga enam kui kolmandiku võrra.