Haridustöötajate liidu juht riigieelarve strateegiast: õpetajate pealekasv Eestis langeb katastroofiliselt ja oleme palgaga jõudmas tagasi aastasse 2012

 (58)
Kose gümnaasiumi algkoolimaja
Foto on illustreeriv.Foto: Andres Putting

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimees Reemo Voltri hoiatab riigieelarve strateegiast rääkides, et õpetajate pealekasv Eestis langeb katastroofiliselt ja palgaga ollakse jõudmas tagasi aastasse 2012.

Riigikogu infotunnis teatas peaminister Jüri Ratas, et õpetajate palkasid järgneval neljal aastal ei tõsteta. Samuti ei nähta ette palgatõususid mitmetes teistes avaliku sektori ametites, loobuti ka teadusrahade tõusust ühe protsendini SKP-st. Õpetajad näevad selles suurt ohtu Eesti riigi hariduse kvaliteedile.

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni EHL juhatuse esimees Reemo Voltri peab riigieelarve strateegia võimalikke tagajärgi ülimalt tõsisteks. Peamiseks mureks on tema sõnul Eesti hariduse kvaliteedi langemine kui riik ei suuda tagada konkurentsivõimelisi tingimusi heade ja kõrgharidusega õpetajate pealekasvule. "Õpetajate järelkasv on juba hetkel ebapiisav ja seda just eelkõige konkurentsivõimetu palga pärast. Meil on üle kahe korra rohkem üle 60 aasta vanuses õpetajaid kui õpetajaid vanuses alla 30ndat eluaastat. Eesti õpetajate keskmine vanus on OECD riikide kõrgeim," rääkis Voltri.

"Kõiki neid näitajaid arvestades võime õpetajate järelkasvu pidada katastroofiliseks. Me ei saa tagada sellistes tingimustes sama head haridust Eestis, millega oleme siiani harjunud ja mida ülejäänud maailmas eeskujuks seatakse," selgitas EHL juhatuse esimees.

Seotud lood:

Reemo Voltri arvates on vastu võetud riigieelarve strateegia väga selgeks signaaliks, kui vähe väärtustatakse Eestis õpetaja ametit. Kui järgmisel neljal aastal õpetajate töötasu kaugeneb Eesti keskmisest palgast, kukub see õpetajate 2012. aasta palgatasemele. "Suurendame väga tõsiselt ohtu, kus õpetajate puudus võib langeda veelgi madalamale. Arvestades siinjuures Eesti õpetajate vanuselist hetkeseisu, näib olukord järgnevatel aastatel muutumas lausa lootusetuks," lisas Voltri.

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni EHL-i juhatuse esimehe meenutuste kohaselt on enamus parteisid parlamendi valimistel pidanud prioriteediks õpetajate töötasu, mille miinimum oleks võrdne riigi keskmise palgaga. Tema sõnul eelmise parlamendi ajal võimul olnud valitsuse ajal eesmärki ei saavutatud ning ka uus riigieelarve strateegia ei toeta olukorra paranemist. "Õpetaja on kõrgharidusega spetsialist. Eestis on kõrgharidusega inimeste keskmine töötasu 20 protsenti kõrgem keskmisest palgast. Õpetaja miinimum on aga keskmisest palgast hoopiski 10 protsenti madalam. Seega on vahe 1/3 ning see suureneb iga järgneva aasta jooksul aina rohkem," selgitas Voltri õpetajate ootusi ja olukorda.

EHL-i juhatuse esimees peab lahenduseks valitsuse tõsiseid samme ja tugevat sõnumit just noortele, kes on omale ametit valimas. "Valitsusel on vaja ellu viia oma lubadus ning tõsta järgmisel aastal õpetajate töötasu miinimum 1458 euroni, st võrdseks riigi keskmise palgaga. Me peame jõudma lähiajal olukorrani, kus õpetaja töö on ihaldusväärne ning õpetajate töökohtadele on konkurents"

Voltri lisas, et lähtudes antud lubadustest ja kriitilisest seisust Eesti õpetajaskonna hulgas, ootavad õpetajad, et antud lubadused viiakse ellu praeguse parlamendi ajal.