HARIDUSMINISTER VASTAB | Kas distantsõpe võiks jääda alatiseks? Mis saab riskirühmas õpetajatest? Kuidas saab saarelt mandrile kooli?

 (63)
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Haridus- ja teadusminister Mailis RepsFoto: Argo Ingver

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas Delfi lugejate küsimustele, mis puudutasid nii distantsõpet, kontaktõpet, haridussüsteemi tulevikku, sisseastumiskatseid, lõpueksameid, ohutusmeetmeid, lasteaedu kui ülikoole.

Distants- ja kontaktõpe põhikoolides ja gümnaasiumides, eksamid

Kuidas toimub õpe pärast 15. maid? Kas nendel, kes on õppimisega järje peal ja edukad olnud, peab õpe jätkuma ka pärast 15. maid või võivad need õpilased alustada suvevaheajaga? Kas pärast 15. maid toimub peamiselt lõpetajate ja mahajäänud õpilaste õpe?

Õppetöö jätkub üldhariduskoolide õpilastel distants- või kontaktõppena üldjuhul kuni 9. juunini, mil täitub kohustuslik 175 õppepäeva. Vaheajale mineku eelduseks on õpitulemuste saavutamine. Kui õpitulemused on saavutatud, siis ei näe põhjust, miks kellelgi ei võiks vaheaeg alata varem, küll aga tuleb see ka lapsevanematega kokku leppida. Üldiselt siiski on kava selline, et kui riiklik olukord võimaldab, algab pärast 15. maid üleminekuaeg, mil saab kõigi osapoolte – õpetaja, õpilase, kooli – kokkuleppel korraldada vajadusel kontaktõpet individuaalselt või kuni kümneliikmelistes rühmades.

Üleminekuajal ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna. Kontaktõpe on pigem erandlik ning mõeldud eelkõige lõpuklasside õpilastele ja lisatuge vajavatele õpilastele, kelle jaoks distantsõpe ei ole andnud soovitud tulemusi. Täpsemalt otsustab õppekorralduse üle kool. Koolidele jääb ka pärast 15. maid õigus jätkata distantsõpet, kui seda peetakse vajalikuks, mõistlikuks ja võimalikuks.

Seotud lood:

Kui 15. mail lõppeb distantsõpe ja edasine õppeaeg pühendatakse nn mahajääjatele, siis mida teevad need lapsed, kel on kõik ülesanded kenasti tehtud ning järelaitamistunde ei vaja? Kas näiteks algklassilastel jätkub distantsõpe senises vormis kuni juuni keskpaigani, mil algab suvevaheaeg?

Kui õpetaja ei pea vajalikuks õpilast kontaktõppele kutsuda, siis jätkub õppetöö distantsilt. Kui õppeaasta eesmärgid õppeaines on saavutatud, soovitame õpilastele, kes ei vaja täiendavat abi ja järeleaitamist, pakkuda vabamaid iseseisvaid ja silmaringi avardavaid tegevusi, mis toetavad õppekava eesmärkide saavutamist, õppeaasta jooksul õpitu kinnistamist ja kordamist. Näiteks projektõpet, lugemist, virtuaalseid muuseumi- ja kontserdikülastusi, distantsõppe ajal õpitu kordamist, kokkuvõtete tegemist jms.

Ajal, mil ülejäänud õpilased tegelevad iseseisvate ülesannetega, saab õpetaja aidata individuaalselt neid, kes seda vajavad. Ka iseseisvate ülesannete andmisel on mõistlik pakkuda päeva jooksul kindlat aega, mil õpilased saavad vajadusel õpetajaga ühendust võtta.

Kes otsustab, kas edukalt hakkama saanud õpilaste distantsõppega peab või ei pea jätkama ka pärast 15. maid? Kui kool on otsustanud, et õppega jätkatakse ka pärast 15. maid, siis kas edukalt õppinud lapsel tekib vajadus kooli minna või saab selle õppeaasta lõpuni kodus õppida?

Kontaktõppe vajaduse suhtes teeb ettepaneku õpetaja, kuid lapsevanemal on mõjuval põhjusel, näiteks kui pereliige kuulub riskirühma, õigus keelduda last kooli lubamast. Sel juhul tuleks leida kõigile sobiv lahendus, näiteks jätkata õppetööd siiski distantsilt, kuid suurendada õpetaja individuaalset toetust, kaasata vajadusel tugispetsialiste vm.

Kas edukalt hakkama saanud õpilane peab või ei pea distantsõppega pärast 15. maid jätkama, otsustab eelkõige kool. Küll aga tuleb ka see lapsevanematega kokku leppida, kui kool lubab õpilase varem vaheajale.

Kuidas lastele seletada, et üks peab edasi õppima, kui vennal on juba vaheaeg? Kuigi mõlemad olid tublid õpilased?

15. mail ei lõpe kool ära. Õppetöö jätkub kõikidel üldhariduskoolide õpilastel kas siis distants- või kontaktõppena. Isegi tublide õpilaste puhul ei saa ainult kooli otsusega lapsi varem vaheajale saata, see tuleb ka lapsevanematega kokku leppida. Lisaks õpitulemuste saavutamisele tuleb sel juhul mõelda ka sellele, et oluliselt varem kooli lõpetanud lapsed leiaksid sobivaid tegevusi.

Kas neile, kes on 15. maiks õpingutega järje peal, ei võiks juba mai lõpus tunnistused kätte anda?

Hinnete väljapanekuaeg on kooli määrata ja kindlaid kuupäevi selleks riiklikult ei kehtestata.
Oluline on, et õppetöö toimuks kooliaasta jooksul vähemalt 175 õppepäeva, mis tähendab sel aastal, et õppetöö peaks toimuma kuni 9. juunini. Samas võib tõesti juhtuda ka, et kõik, mida õppekava järgi hindelisena tehakse, suudetakse 15. maiks ära teha. Sellisel juhul saab kokkuvõtvad hinded välja panna ja edasine õppetöö küll toimub, aga selle eest ei panda enam tunnistuse jaoks olulisi hindeid, vaid antakse tagasisidet muus vormis.

Kas 12. klassidel hakkavad 18. maist ainult eksamiainete konsultatsioonid või toimuvad ka muud tunnid tunniplaani alusel?

Õigusaktide tasemel ei eristata õppetööd ja ettevalmistust eksamiainetes. Ka ettevalmistus eksamiteks on õppetöö. Oluline on, et õpilane teaks, millised tegevused on tema õppepäevas. Optimaalse õppekorralduse määrab iga kool ise, arvestades nii õpilaste kui õpetajate vajadusi ning üldisi kehtivaid piiranguid ja reegleid.

Kui põhikooli eksamid ära jäävad, siis kas sel perioodil, kus eksamid oleks toimunud, jätkub üheksandikel distantsõpe või algab üheksandikel suvevaheaeg juba juuni algusest?

Suvevaheaeg üldiselt varem ei alga. Ka üheksandikele, kelle õppeaasta eesmärgid on saavutatud ja kes ei vaja täiendavat abi ja järeleaitamist, saab pakkuda vabamaid iseseisvaid tegevusi.

Kas on ikka õige jätkata kontakttundidega koolis peale 15. maid? Olen õpetaja vanuses 55+ ja muretsen selle pärast, et peale hoolikat kodus püsimist on oht ise viirusesse nakatuda ning ka oma lähikondseid nakatada. Siiani on distantsõpe hästi toiminud, miks ei võiks see kooliaasta lõpuni samamoodi kesta.

Õppekorraldus on kooli otsustada, kuid kontaktõpe võib toimuda vaid kõikide osapoolte nõusolekul: õpilane, lapsevanem, õpetaja, kool. Koolidele jääb ka pärast 15. maid õigus jätkata distantsõpet, kui seda peetakse vajalikuks, mõistlikuks ja võimalikuks. Riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate osalemist kontaktõppes tuleb vältida ning leida vajadusel teistsugused lahendused lisatuge vajavate õpilaste jaoks.

Kas saarte liikumispiirang mandriga tühistatakse seoses koolide avamisega? Paljud saarte õpilased käivad mandril koolis ja mitte ainult üldhariduskoolides, vaid ka kutsekoolides, kus on kohalviibimine olulisem just praktiliste osaoskuste omandamisel ja hindamisel (eeldab masinatel ja seadmetel töötamist praktikaruumides).

Saarte liikumispiirangu saab tühistada ainult eriolukorra juht ekspertide hinnangule tuginedes. Saartelt mandrile liikuvate õppurite suhtes peab kool otsustama juhtumipõhiselt. Vajadusel võib jätkuda ka distantsõpe.

Kas sel õppeaastal peab olema 9. klassi lõpetamiseks loovtöö tehtud?

Riigikogu otsustas anda valitsusele õiguse kehtestada selle aasta lõpetamise tingimused. Nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamise tingimusi kinnitava määruse eelnõu on ministeeriumis ettevalmistamisel. Eelnõu järgi on lubatud põhikool lõpetada ka ilma loovtööd sooritamata. Loovtööd ei pea tegema juhul, kui õppenõukogu on olukorda hinnanud ja otsustanud, et see on eriolukorrast tulenevalt võimatu või oluliselt raskendatud. Kui õpilane siiski sooritab loovtöö, kantakse loovtöö teema põhikooli lõputunnistuse hinnetelehele.

Kas sel õppeaastal peab 12. klassi lõpetamiseks olema uurimistöö tehtud? Kui jah, siis kuidas toimub selle kaitsmine?

Praeguse kava järgi ei ole uurimistöö gümnaasiumi lõpetamise tingimus ning gümnaasium on lubatud lõpetada ilma selleta. Uurimistööd ei pea tegema, kui õppenõukogu on olukorda hinnanud ja otsustanud, et see on eriolukorra tõttu võimatu või oluliselt raskendatud. Kui õpilane õpilasuurimuse või praktilise töö siiski teeb, kantakse see ka gümnaasiumi lõputunnistusele.

Kas 12. klassi õpilased peavad tegema ka koolieksami lisaks eesti keele ja matemaatika riigieksamile?

Ministeeriumis ettevalmistamisel oleva määruse eelnõu kohaselt ei ole sel õppeaastal koolieksam gümnaasiumi lõpetamise tingimus.

Mis kuupäevast võib öelda, et gümnaasiumi riigieksamid siiski ära jäävad? Kas õpilane võib keelduda neid eksameid tegemast, s.t oli ka jutt, et sügisel saavad soovijad eksameid teha?

Juhul, kui 15. maist ei ole võimalik osaliselt kontaktõpet taastada, eksamiteks ette valmistada ega neid ohutult alates mai lõpust ka läbi viia, siis ei saa neid sellel õppeaastal toimuda.

Kuidas toimuvad eksamikonsultatsioonid 12. klassidele, kui lubatud on õpe kuni kümneliikmelistes gruppides? Enamikus klassides on rohkem õpilasi kui kümme - kas siis õpetaja peab õpetama mitmes vahetuses?

Igas koolis suudetakse kindlasti kooli võimaluste ning õpilaste ja õpetajate vajadustega arvestades leida parim lahendus. Konsultatsioonid saab vajadusel korraldada eri gruppidele erinevatel päevadel.

Kuidas on õiglane olukord kus peame hakkama riigieksameid tegema nii, et kaks kuud õppetööd on vahele jäänud, matemaatika põhiprogrammgi jäi lõpuni võtmata? Õpetajad on kõik riskigrupis ja peidavad ennast, konsultatsiooni ja vahetut juhendamist ei saa kelleltki, ka raha eest mitte. On erakordselt ebavõrdne panna meid nüüd samale pulgale eelnevate aastate lõpetajatega. Kui riigieksamid tulevad, peaks haridusministeerium hoolitsema selle eest, et näidisülesanded avaldatakse kõigile koos lahenduskäikudega ja võimaldatakse neid siis iseseisvalt õppida vähemalt üks kuu.

Eesti keele ja eesti keele kui teise keele ning matemaatika riigieksamid on ette valmistatud. Need on plaanis korraldada mai lõpus ja juuni alguses. Eksameid on vaja paljuski ka selleks, et ülikoolid saaksid tulemusi kasutada sisseastumise korraldamisel.

Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetamise tingimusi kinnitava määruse eelnõu on ministeeriumis ettevalmistamisel. Oleme äsja saanud sotsiaalsetelt partneritelt tagasiside veel kaaluda sel kevadel eksamite sooritamise kohustuslikkust – peab tunnistama, et need ettepanekud toetavad ka meie esmast plaani, et eksamid ei oleks lõpetamise tingimuseks. Võtame selle veelkord lähiajal valitsuses arutlusele. Nii või teisti on kindlasti plaanis soovijatele anda eksamite täiendava sooritamise võimalus ka sügisel.

Õpilased, õpetajad ja lapsevanemad on olnud distantsõppe ajal väga tublid ning usume, et kõik on teinud endast oleneva, et õppimine ja õpetamine ka eriolukorras edukas oleks. Eksamite puhul tuleb silmas pidada, et eksam mõõdab õpitulemusi, mis on omandatud kogu stuudiumi jooksul ning ka tavapärases olukorras jõutakse kevadeti varem õpitu kordamiseni.

Varasemate aastate riigieksamite materjalid on avaldatud SA Innove kodulehel.

Lugupeetud haridusminister, olen 12. klassi õpilane ja küsimus seoses riigieksamitega. Kas võimaldatakse kõigile õpilastele lisaeksamitele registreerumine, kuna oldi arvestatud kindlate kuupäevadega, mis nüüd muutusid? Kui lisaeksamid on planeeritud augustisse, siis kas sellega ei jää õpilased ebasoodsasse olukorda, kui tahetakse astuda sügisest kõrgkooli?

Kõik, kes mais-juunis mõjuval põhjusel riigieksamil osaleda ei saa või soovivad oma tulemusi parandada, saavad osaleda sügisel toimuval lisaeksamil. Kõrgkoolidesse vastuvõtu korralduse üle otsustab iga kõrgkool ise. Paljude erialade puhul on sisseastumise aluseks ka muid kriteeriume peale riigieksami tulemuste.

Koolid pole distantsõppega hakkama saanud. Uue osa õpetamist ei ole, see on jäetud mugavalt lapsevanemate ja laste kohustuseks. Õpetaja roll on kontrolliv, aga kuidas peaks algkoolilaps asja iseseisvalt selgeks saama? Paljud õpetajad peaksid jääma suvetööle ja tegema tänapäevased infotehnoloogilised võimalused selgeks.

Koole ja õpetajaid tuleb usaldada – õpetajad teevad kõik endast oleneva, et õpe toimuks ka distantsõppe korral parimal viisil. On mõistetav, et algklassilaps vajab õppetöös abi, seda ka tavapärase õppe toimumise korral. Kui konkreetse kooli või õpetaja töökorralduses on miski jäänud arusaamatuks või tunnete, et kooli tugi on ebapiisav, soovitame esmalt anda koolile avameelset ja konstruktiivset tagasisidet – see aitab koolil õppetööd distantsõppe olukorras paremini korraldada.

Kas oleks võimalik alates 15.05 avada huvikoolides individuaalse pilliõppe tunnid? Lapsed käivad tundides ükshaaval, mistõttu pole suurt ohtu viiruse leviku osas.

Praegu tuleb lähtuda sellest, et kuni eriolukorra lõppemiseni saab toimuda ka huviharidus distantsilt. Huvikoolide ruumides õppetegevust praegu läbi viia ei tohi. Kui pärast 15. maid on võimalik osaliselt kontaktõpe taastada, siis ei ole see välistatud. Tavapärases vormis õppetööd ei saa kindlasti ka pärast 15. maid korraldada. Ka riikliku olukorra leevenedes tuleb õppetöö korraldamisel järgida kõiki vajalikke tervisekaitsenõudeid.

Kuna see õppeaasta lõpetatakse varem, siis kas järgmine hakkab ka varem? Või millal õpitakse järele see, mis jääb tegemata? Või arvestatakse eriolukarraga aasta ja kahe pärast, kui riigieksameid koostatakse?

Õppeaasta kestust ning järgmise õppeaasta algust ei ole põhjust muuta.

Muudatused haridussüsteemis


Üle riigi võiks olla videoloengud uute osade kohta, mida Youtube'ist vaadata üha uuesti ja uuesti, kui vaja. Parimad õpetajad võiks seda teha, kommentaariumis võiks küsida küsimusi, kui aru ei saa. Miks pole sellist ühtset asja loodud? Need videosillad ja live-tunnid on nii mõttetud, kvaliteetsed loenguvideod oleks palju otstarbekamad.

Videoloengute formaadi sobivus sõltub nii õpilaste vanusest kui ka asjaolust, et õpe ei ole universaalne, selles sisaldub alati ka konkreetse õpetaja „käepuudutus“. Nooremate õpilaste puhul ei pruugi pikad videoloengud olla parim lahendus, vaid paremini sobivad juba praegu digiõpikutesse põimitud videoklipid või lühemad õppevideod.

Digitaalsete lahenduste, sealhulgas videote kasutamise kogemused on kooliti erinevad. On palju ka neid õpilasi, kes videosilla formaadis toimuvat tundi kõrgelt hindavad – muuhulgas on see eriolukorra ajal ka hea viis õpetaja ja klassikaaslastega „silmast silma“ kohtuda. Kui videosilla vahendusel toimuv tund on õpetaja poolt hästi juhitud ning tunnis osalemise reeglid kõigile teada, on selline formaat igati asjakohane.

Miks paljud koolid-õpetajad ei usalda lapsevanemad ega lapsi ja eeldavad, et kodus õppides jäävad lapsed rumalaks, jäävad maha, ei tee ise teste jne? Tegelikult on tihti vastupidi. Kohusetunne, iseseisvus ja areng on olnud suurem, kui koolis õppides. Kas poleks aeg põhjalikumaks haridusmuudatuseks? Eelkõige õpitakse endale ja individuaalsuse arvestamist võiks õpilaste puhul olla rohkem.

Oleme distantsõppe ajal suhelnud nii koolide kui lapsevanematega ja julgen öelda, et valdavalt on mõlemapoolne usaldus olemas. Õpilaste individuaalsuse arvestamine ja ennast juhtiva õppija kujundamine on kaasaegse õpikäsituse üks oluline osa ning kindlasti on tulevikus oodata ka sellekohaseid haridusmuudatusi.

Kas distantsõpe võiks edasi kesta ka järgmisel aastal neile, kes on sellega rahul? On palju neid, kellele see õppevorm on suurepäraselt sobinud. Õppimine on isegi parem, stressi vähem. Miks ei võiks selline võimalus olla igas koolis? Juhendatud E-õpe.

Kindlasti toob Eesti koolides eriolukorra ajal rakendatud distantsõpe kaasa vajaduse mitmedki varem juurdunud tõekspidamised üle vaadata. Juba praegu saame nii koolide kui lapsevanemate tagasiside põhjal öelda, et digivahendite kasutamise ja nende asjakohasuse hindamise oskus on distantsõppe nädalatega oluliselt kasvanud. Sama võib öelda ka iseseisva õppimise oskuse ja selle toetamise kohta. Eesti hariduse tulevikuvaates tõusevad järjest rohkem esile personaliseeritud õppe ja individuaalse õpiraja mõisted, millest on juttu ka Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõus.

Individuaalseid valikuid toetava, sujuvaid üleminekuid võimaldava haridussüsteemi loomine tähendab, et tulevikus tugineb õppeprotsess senisest oluliselt enam õpilase arenguvajadustele, huvidele ja tugevatele külgedele, olles sisemiselt motiveeriv ja õpitahet säilitav. Teadmiste omandamist kinnistatakse praktiliste probleemide lahendamisel, koostöös elulisi projekte ellu viies.
Seega võime eeldada, et tulevikus tekib koduõppe kõrvale – kus vastutus lapse õppetöös edasijõudmise eest lasub täielikult lapsevanemal – uue mõistena distantsõpe, kus õpilase ja pere vastutus õppimise toimumise eest on tavaõppest küll oluliselt suurem, kuid erinevalt koduõppest on loodud ka piisav ja regulaarne konsultatsioonivõimalus kooli ja õpetajatega ning võimalus osaleda soovi korral õppes e-lahenduste vahendusel. Tegelikult on juba praegu mitmed koolid öelnud, et nad kavatsevad oma koolis distantsõppe võimaluse edasiarendamisega tegeleda ja sellega tulevikus mingis mahus kindlasti jätkata.

Kuna virtuaalmängud domineerivad laste harimisel ja koolitamisel, aga pedagoogid ei suuda virtuaalmängudega sammu pidada, siis milliseid virtuaalmänge soovitate ? Milliseid virtuaalmänge mängivad teie pere lapsed?

Virtuaalmängude valik on äärmiselt lai ja nende hulgast üksikuid mänge esile tuua poleks kohane. Õpimängudes on omavahel kombineeritud hariv sisu ja mängulised tegevused. Soovitan ringi vaadata tõsimängude võrgustiku Segan kodulehel, kust leiab palju põnevaid võimalusi. Kindlasti väärivad lähemalt uurimist ka Eesti ettevõtete loodud lahendused.

Sissseastumiskatsed


Minu 9. klassi laps on registreerinud üheksasse kooli sisseastumiskatsetele. Ka tema klassikaaslased on paljudesse registreerinud. Keskmiselt tuleb ühte kooli teste tegema 900-1000 noort. Lisaks testidele on ka vestlused ees ootamas. Kuidas on võimalik, et kõik need koolid viivad läbi ohutult testid 10 õpilase kaupa, ca 90-100 gruppi? Kui gruppide moodustamiseks hõivatakse enamik õpetajaid 3-4 tunniks, siis kuidas korraldatakse aineõpetajate enda õpilaste distantsõpe samal ajal? Lisaks toimuvad veel 12. klassi eksamid samal ajal ca 120-le noorele. Miks ei võiks koolid võtta automaatselt vastu enda kooli 9. klassi õpilasi? Siis loobuks umbes 90% lastest teiste koolide katsetest ja koole ei ummistataks massiliselt. Ühe aastaga ei juhtu midagi, kui koolid peavad eelistama enda kooli lapsi.

Põhikooli lõpetajatele väljastatakse lõputunnistused juuni keskpaigaks. Gümnaasiumide sisseastumiskatseid võib korraldada pärast 15. maid distantsilt või väikestes gruppides nii, et õpilased on hajutatud koolimaja erinevatesse ruumidesse. Järgida tuleb kõiki sel hetkel riiklikult kehtivaid juhiseid ja ohutusnõudeid.

SA Innove koostab Tartu gümnaasiumide ühiskatsete jaoks e-testi, mida soovi korral saavad kasutada ka teised koolid. E-sisseastumistest koosneb matemaatika ja eesti keele ülesannetest ning toimub eksamite infosüsteemis. E-testi on võimalik teha ka distantsõppe vormis, nii kodus kui ka klassiruumis. Innove digitaliseerib ülesanded ning aitab testi läbi viia, tagades seeläbi testi ühetaolisuse ja kättesaadavuse.

Lõpuaktused


Miks keelati juba praegu 9. ja 12. klassi lõpuaktused, mis toimuvad tavaliselt juuni lõpus? Miks ei arutatud võimalust või ei töötatud välja piiranguid, mille abil oleks võimalik aktuseid korraldada? Võib-olla peaks selle otsuse tegema näiteks mai lõpus. Annaks ju organiseerida, et lapsed lõpetavad klasside, mitte lendude kaupa, ja piirata saalisviibijate arvu. Või ilma külalisteta ja kahe või kolme administratsiooni esindajatega? Vanemad ja sugulased saaksid jälgida aktust online’is.

Sel õppeaastal on otsustatud ära jätta kõik suuremad üritused, sealhulgas lõpuaktused. Kindlasti suudavad õppeasutused olla loomingulised ja kasutada vajadusel lõpuaktuste korraldamiseks virtuaalseid võimalusi.

Ohutusmeetmed, tervis


Kas kontakttundidesse tulijatele - õpilastele ja õpetajatele - tehakse enne koroonaviiruse test?

Haigena kooli minna ei tohi. Kõikide inimeste igaks juhuks testimist ei ole praeguse seisuga kavas ja seda ei saa pidada ka möödapääsmatult vajalikuks. Enne kontaktõppega alustamist peab olema kindel, et olukord riigis võimaldab seda teha. Seda peavad kinnitama teadlased ja eksperdid. Kindlasti ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, vajadusel võib distantsõppega jätkata.

Eksamist sõltub gümnaasiumi lõpetamine ja ülikooli astumine. Samuti on teada, et noored põevad haigust kergemini kui täiskasvanud. Mis te arvate, kas kergete haigustunnustega noor, kes ei ole testi teinud, tuleb eksmit kirjutama? Kui palju selliseid noori võiks Eesti peale olla?

Haigustunnustega õpilased ei tohi eksamile tulla. Viiruse leviku tõkestamine on meie kõigi, ka õppivate noorte kohus. Teadlikult teiste inimeste tervise ohtu seadmist ei saa kuidagi õigustada. Kes mais-juunis mõjuval põhjusel riigieksamil osaleda ei saa või soovib oma suviseid tulemusi parandada, saab osaleda sügisel toimuval lisaeksamil.

Hetkel Eestis ranget karantiini pole ja osa inimesi käis ja käib tööl kontorites ja tootmisel. Miks kehtib nii range karantiin koolilaste puhul? Vahet ju ei ole karantiini mõttes, kas laps käib kollis või vanem käib tööl. Miks ei saa korraldada õppetööd nii, et koolis käivad teatud klassid teatud päevadel ja isoleerida õppetajad, kes kuuluvad riskirühma?

Suur osa inimestest, kelle töö iseloom võimaldab, töötab siiski kodukontoris. Kuid arusaadavalt ei ole see võimalik eriolukorra mõistes elutähtsatel ametikohtadel, näiteks politseitöötajatel, päästjatel, meditsiinitöötajatel. Samuti riigi kestlikuks toimimiseks hädavajalikel töökohtadel, näiteks kommunaal- ja sotsiaalteenuste osutajatel, toiduainete tööstuses, toidupoodides, transporditöötajatel jne. Üldjuhul mõistavad täiskasvanud ka eriolukorra tõsidust lastest enam ja suudavad kehtestatud piirangutest rangemalt kinni pidada.

Kas kool jagab õpilastele kaitseks maskid, et nad ei nakatuks ja viirust koju ei tooks, kummikindad ja prillid, et nakatumist vältida ja viiruse levikut takistada?

Sellist plaani, et maske või muid isikukaitsevahendeid kõigile õpilastele jagada, praegu ei ole.

Käin koolis, kus tulevad kokku inimesed üle Eesti. Kuidas te saate olla kindlad, et keegi ei nakata kedagi, kui me pole haigusest üle saanud?

Kindlasti ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, vajadusel võib distantsõppega jätkata. Kontaktset õppetööd korraldades on oluline vältida rühmade kohtumist ristkasutatavates ruumides, näiteks koridorides. Kindlasti tuleb järgida Terviseameti kehtestatud nõudeid. Haigustunnustega inimesed ei tohi kooli tulla.

Mida teha situatsioonis, kus eesti keele kui teise keele riigieksami sooritajaid on koolis üle 140? Kui ühes ruumis tohib korraga olla 10 õpilast, siis tuleb leida 14 klassiruumi. Igas klassiruumis peab olema 3 komisjoni liiget, st 182 inimest. Kas ja kuidas on võimalik sellises situatsioonis tagada õpilaste ja töötajate ohutus?

Eksamid tuleb korraldada ja läbi viia vastavalt tol hetkel riigis kehtivatele tingimustele ja nõuetele. Gümnaasiumi lõpueksamiteks tagab riik õppuritele ja eksamite läbiviijatele maskid.

Kas olete kaalunud võimalust anda õpetajatele psühholoogilist abi, kuna paljud neist on nii ära hirmutatud et ei tule tööle ka 1. septembril?

Praegune eriolukord on uudne meie kõigi jaoks. Distantsõpe on pakkunud ja pakub jätkuvalt väljakutseid nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Kui suurenenud töökoormus, koduseinte vahel kasvanud pinged või mistahes muud tegurid on viinud õpetaja või ükskõik millise ameti pidaja vajaduseni saada psühholoogilist abi, on võimalik otsida professionaalset abi. Õpetajaid saavad kindlasti toetada ka koolijuhid ning vajadusel leitakse koostöös ka sobivad võimalused täiendavalt spetsialistide poole pöördumiseks.

Lasteaiad


Kas lasteaedadele tulevad ka soovitused laste arvu kohta rühmas? Seni käib lapsi väga vähe, aga ilmselt on soovijaid rohkem, kui juba koolid osaliselt avatakse.

Arvulise piirangu seadmine lasteaias ei ole plaanis. Kui see on vähegi võimalik, kutsume lapsevanemaid ka maikuus jätma lapsed koju. Terviseamet on saatnud lasteaedadele juhendi, mida tuleb järgida laste ja lasteaiatöötajate tervise kaitseks. Selles antakse täpsed juhised kõikide meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada. Terviseameti eesti- ja venekeelsed juhendid leiate vastavalt veebilehelt.

Kuidas tagatakse riskirühmadesse kuuluvate lasteaiatöötajate turvalisus?

Kõrgendatud riskiga – olgu selleks vanus, kroonilised haigused või muu – töötajate töö korraldamisel tuleb arvestada terviseameti soovitustega. Lasteaedade varustamine isikukaitsevahenditega käib kohaliku omavalitsuse kaudu. Lasteaiad ja -hoiud, kus kriisiolukorras töö jätkub, peaksid võtma ühendust kohaliku omavalitsusega või lastehoiu pidajaga, kui selleks on eraõiguslik asutus.

Kui koolides taastub töö väikestes gruppides, siis kas on normaalne, et lasteaias võib olla korraga väikesel pinnal olla koos 24 last?

Lasteaia töökorralduse otsustab pidaja, kelleks enamasti on kohalik omavalitsus. Otsustamisel lähtutakse konkreetse piirkonna olukorrast, kuid arvestatakse ka seda, et säiliks võimalikult normaalne elurütm. Soovitame kõigil lapsevanematel, kellel see on vähegi võimalik, jätta lapsed koju ka maikuus.

Kuidas rakendada lasteaias nn 2+2 reeglit?

See ei ole mõeldav ega võimalik. Aga tuleks püüda korraldada lasteaias tööd võimalikult ohutult, tervet mõistust järgides. Lasteaiad on võtnud tarvitusele mitmeid soovitatud lisameetmeid, et hoida kontaktide hulk võimalikult väikesena ja hajutada rühmi erinevatesse ruumidesse.

Kuidas toimida kui on teada, et lapsevanem töötab kodus ning ei ole nn eesliini töötaja, kuid toob siiski igapäevaselt lapse lasteaeda? Lasteaiad vajaksid konkreetsemaid töökorraldusi.

Saatsime lasteaedadele ja kohalikele omavalitsustele juhised tegevuse ümberkorraldamiseks eriolukorra esimestel päevadel. Muuhulgas tõime välja, et eriolukorra ajal on lasteaia juhatajal õigus täpsustada, milline on lapsevanema vajadus lasteaia teenuse järele.

Kes koolitab lasteaednikke ja õpetajaid maske õigesti kasutama? Tööle minemisest ei saa keelduda, aga missugustel tingimustel tööd tehakse? Kes ikkagi kaitseb õpetajaid ja lapsi? Nende peresid?

Nii koolides kui lasteaedades peab nakkuse leviku tõkestamiseks järgima tervisekaitse reegleid ja kehtivaid piiranguid. Kaitsemaski õige paigaldamise juhise leiab eriolukorra veebilehelt.

Kuidas kommenteerite lasteaiaõpetajate palgakärpeid? Lasteaiaõpetajad käivad tööl, on otsekontaktis lastega, millega kaasneb suur terviserisk.

Haridus- ja teadusministeerium ei näe, et ühepoolselt oleks omavalitsusel alust palka vähendada. Vähendamise alus saab tugineda eelarve vähendamisele otsusele, kuid omavalitsuste tulubaasi ei ole riik vähendanud. Lisaks saavad omavalitsused riigieelarvest 30 miljonit eurot toetust alalaekumise, sealhulga lasteaia osalustasude katteks. Rahandusministeerium ning haridus- ja teadusministeerium on saatnud omavalitsustele juhendmaterjali, et muuhulgas juhtida tähelepanu, et töötasu alandamine ei ole õige.

Ülikoolid


Kas õppekorraldus ülikoolides jääb koolide enda korraldada?

Jah, nii see on. Arvestades, et kõrgharidus on üsna eripalgeline, ei ole võimalik kõiki küsimusi keskselt lahendada. Küsimuste ja võimalike probleemide korral soovitame üliõpilasel pöörduda esmalt oma õppeasutuse poole. Samuti tasub jälgida infot ülikoolide kodulehtedel.

Kui lubatakse jätkata kontaktõppega (isegi kui tegemist on siis juba eksamisessiooniga), siis see tähendab, et ka ülikoolide ühiselamud täituvad uuesti tudengitega ja see omakorda tõstaks nakatumisohtu?

Kuidas täpselt õppetöö korraldada, on ülikooli otsustada. Kuid eeldame, et kõrgkoolides kasutatakse kuni õppeaasta lõpuni maksimaalselt distantsõppe võimalusi. Vajadusel saab pärast 15. maid korraldada õpet, sealhulgas seminare ja praktikume, kuni kümneliikmelistes gruppides. Nakkuse leviku tõkestamiseks tuleb järgida kõiki tervisekaitse reegleid ja kehtivaid piiranguid. Näiteks ühiselamu elukorraldust arvestades võib kõigi piirangute järgimine, näiteks distantsi pidamine, nõuda tavapärasest suuremat pingutust, kuid seda olulisem see on.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!