Haridusminister Maris Lauri ei nõustunud riigikontrolli soovitustega
Haridus- ja teadusminister Maris Lauri ei nõustunud riigikontrolli soovitustega, mis puudutasid haridustoetuste kasutamist ja koefitsentidesüsteemi muutmist.
Täna toimus riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalik istung, kus oli arutelu all riigikontrolli aruanne haridustoetuse kasutamisest valdades ja linnades.
Riigkontroll tegi soovituse, et tuleks liikuda järk-järgult haridustoetuse sihtotstarbe kaotamise suunas, et muuta see kohalike omavalitsuste tulubaasi osaks. Sellega saaksid KOV-d rohkem vastutust õpetajate palkade maksmises.
Maris Lauri sõnul näeb haridusministeerium vastuolusid riigikontrolli soovitustes. "2014. aasta auditis sooviti, et riik omaks tugevamat rolli palkade maksmise osas ja seda siis tehtigi," ütles ta. Küsimusele, kas on võimalik üksnes miinimumpalgaga mõjutada õpetajate palka, vastas ta, et miinimumpalga süsteemiga ei pruugi kasvu toimuda, sest märkimisväärne osa omavalitsusi ei ole võimelied või ei soovi eraldada õpetajatele suuremat palgaraha.
"Me võime ju heatahtlikult loota, et omavalitsused tunnevad vajadust ja vastustust õpetajate palkade osas, aga tegelikkus on teine," ütles ta. See toob omakorda kaasa suure palgaerisuse. "On võimatu saada väikestesse piirkondadesse häid õpetajaid, kui seal on madalam palgatase, sellepärast riik ongi kehtestanud piirid. Lastaiaõpetajate palkade varieeruvus on veelgi suurem. On kohti, kus palk on veidi üle 500 euro ja neid, kus palk on 1000 eurot. Kas on õige, et põhihariduse osas oleksid erisused nii suured?" ütles ta.
"Heade õpetajate saamiseks on palk väga oluline komponent. Ainult innu ja tahtega ei saa õpetajaid motiveerida," ütles haridusminister. Tema sõnul võib väiksmeates omavalitsustes tekkida küsimus, miks peab mõnele õpetajale nii palju palka maksma, ta teenib nii ju rohkem kui omavalitsuse juht. "Praeguses olukorras ma ei usu, et omavalitsused oleks valmis õpetajatele palka maksma," ütles ta.
Teine riigikontrolli soovitus puudutas põhikooli koefitsentidesüsteemi haridustoetuse jaotuspõhimõttes. Eesmärk on luua jaotuspõhimõtetega selge seos tugeva kodulähedase põhikooli ja suurema toetusmäära vahel.
Maris Lauri arvates tuleb kasutada koefitsentide süsteemi seal, kus ei ole võimalik teha suuremaid koole. "Me ei saa minna absoluutse taseme peale välja, sest nii oleksid põhikoolid ainult Tartus, Tallinnas ja suuremates linnades," ütles ta.
Tema sõnul seisneb küsimus selles, kas koefitsentide süsteem takistab koolivõrgu korrastamist? "Me näeme, et omavalitsused on igal aastal koolivõrku korrastanud ja põhiline takistus on see, et keegi ei taha oma koolist loobuda. Kui omavalitsused lähevad peale haldusreformi suuremaks, siis kaob see probleem ära," ütles Lauri.
"Valdade piirid on nagu suured müürid ja ei taheta üle nende minna. Riik ei saa öelda, et ärge tehke tõkkeid, siin peaks terve mõistus töötama. Ma loodan, et omavalistuste ühinemise järel kaovad need tõkked ära ja lapsed saavad hakata käima ka endises naabervalla koolis probleemideta," ütles ta.
Tema sõnul näitas riigikontroll ka seda, et koolides on palju teadmatust ning mõnes koolis katsuti haridustoetuse õiget kasutust painutada. "Ma ei julge kedagi süüdistada, aga ma ei saa ainult öelda, et need eksitused olid teadmatusest või kogenematusest, sest nad olid väga sarnase malli järgi," ütles Maris Lauri.
