Haridusminister Jaak Aaviksoo: venekeelsete täiskasvanute gümnaasiumide puhul võiks teha erandi
Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski küsis riigikogu infotunnis Aaviksoolt venekeelsete gümnaasiumide teemal. "20. aprillil vastasite te siinsamas Jaak Alliku küsimusele selle kohta, kuidas kavatsetakse reageerida osa Narva ja Tallinna koolide taotlusele rakendada nende suhtes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõiget 3 ehk siis võimaldada neil jätkata õpetamist vähem kui 60 protsendi ulatuses eesti keeles. On tunnustust väärt, et te olete otsustanud läheneda asjale pedagoogiliselt ja mitte poliitiliselt. Te ütlesite niimoodi, et igat taotlust tuleb individuaalselt analüüsida ja siis teha vastav otsus ja toonitasite, et kindlasti tuleb vältida olukorda, kus üleminekuga eestikeelsele õppele kannatab aineteadmiste kvaliteet. Nüüd on teie ametnikud kõiki taotlusi kuuldavasti põhjalikult analüüsinud. Kas te saate mulle vastata, millistele tulemustele on ministeerium jõudnud ja milliseks teie otsus kujuneb?"
Aaviksoo kinnitusel on ministeerium tõepoolest väga põhjalikult neid taotlusi analüüsinud ja külastanud kõiki koole, kes Tallinna ja Narva volikogu poolt esitatud taotluses olid ära märgitud. "Ehkki materjalid valitsuse istungiks ei ole veel lõplikult koos ja seetõttu ma ei saa ka haridus- ja teadusministeeriumi lõplikku seisukohta väljendada, võtaksin ma selle kokku siiski järgmiste sõnadega. Esiteks, peamine motivatsioon niisuguste taotluste esitamiseks vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 3, oli mittevalmisolek üleminekuks 1. septembrist 2011. Tõepoolest, erinevates koolides erineval määral, aga laias laastus üsna ühtemoodi, märgiti ära probleeme õpetajate puudujäägiga, ühelt poolt, aga ka õppevahendite puudujäägiga ja viidati mõningate õpilaste ebapiisavale keeleoskusele õpingute jätkamiseks täies mahus ehk 60% ulatuses eesti keeles. Täna olen ma seda meelt, et esitada valitsusele kaalutlemiseks otsus, kus täiskasvanute gümnaasiumide osas teha erand. Täiskasvanud isikute keeleoskus tõepoolest paljudel juhtudel ei ole piisav ja seega nende ligipääs haridusele objektiivsetel põhjustel kahaneks. Samuti riikliku lepingu alusel Saksa Gümnaasiumi osas. Teiste koolide osas usun, et probleemid on lahendatavad koostöös ministeeriumi ja kohaliku omavalitsustega," selgitas haridusminister.
Ossinovskil oli ka täpsustav küsimus. "Ma olen nõus, et need probleemid on lahendatavad, aga ma kahtlen, kas need probleemid on lahendatavad 1. septembriks sel aastal. Eelkõige teeb mulle muret õpilaste keeleoskuse kvaliteet. Ma arvan, et see on natuke alahinnatud teie poolt, et mõningate õpilaste keeleoskus ei võimalda. Ma arvan, et see on pigem, kas just enamuse, aga väga suure osa õpilaste probleem, et meie 9. klassi lõpetavate õpilaste eesti keele tase on suhteliselt nõrk. Ka teie kolleegid härra Küttis ja Irene Käosaar hiljuti riigikogus vähemusrahvuste saadikurühmale ütlesid, et tõenäoliselt see probleem on olemas ja selle reformi tulemus selgub ka alles 2014. Kas te ei arva, et on natuke vastutustundetu kolm aastat eksperimenteerida õpilastega, kuidas see läheb?"
Haridusminister tunnistas,, et probleem on tõepoolest olemas. "Haridusministeerium, aga ma loodan, et ka koolid, on sellest piisavalt hästi teadlikud ja teadlikud juba alates 1993. aastast ehk 18 aasta jooksul. Märgiksin ka seda, et ebapiisav riigikeele oskus on probleemiks ka siis, kui üle minna ainult 40% ulatuses või 50% ulatuses, nii nagu paljud koolid on taotlenud. Ka sellisel juhul nendes õppeainetes, kus õpetus toimub eesti keeles, on täiendavaid mõistmise probleeme. Ometigi ei ole see ainulaadne probleem ei Eesti Vabariigile ega ka nendele konkreetsetele koolidele. Meil on suurepärased kogemused enamusest seni vene keeles õppetööd läbi viinud koolides, rääkimata paljude maailmariikide kogemusest selles vallas, kus hiljuti riiki asunud ja riigikeelt mitte oskavad õpilased on suutnud riigikeeles õpinguid jätkata aasta või kahe jooksul pärast sellesse riiki saabumist. Ei usu mina tänase päeva seisuga, et koostöös ja haridus- ja teadusministeeriumi toel Eestis seda probleemi lahendada ei oleks võimalik."
"Üleminek 60 protsendile ei toimu mitte 1. septembril 2011, vaid 1. septembril algab ajaarvamine sellest, kuhu me peaksime kolme aasta pärast välja jõudma. Ehk siis need, kes asuvad 1. septembril õppima, kui nad lõpetavad 2014, siis selleks ajaks kolme aasta pärast peaks olema 60 protsenti läbitud eesti keeles," rõhutas Aaviksoo.
Keskerakondlane Mailis Reps hinnangul aga ei pidanud kõik ministri põhjendused paika. "Kõigepealt, te ei ole ju esimest korda haridusminister ja kindlasti olete väga hästi kursis ja palju rohkem kursis, kui te täna püüate näidata. See 18 aastat ei vasta tegelikult tõele. Riik on andnud korduvalt erinevate koalitsioonide ajal sõnumi, et see kuupäev on edasi lükatud. Sealhulgas väga erinevate erakondade poolt on neid kuupäevi muudetud ja antud edasi teade koolidele, et sellega ei ole kiiret. Kui aga küsimuse juurde tulla, siis ma tahaksin paluda teilt täpsustust. Te rahvusvähemuse volinikuga, OECD esindajaga kohtumisel tõite välja ühe võimalusena Eesti Vabariigis venekeelse hariduse probleemi lahendamiseks selle, et Vene riik ehk Venemaa Föderatsioon hakkab neid koole rahastama. Kas see on üldine valitsuse seisukoht ja kuidas ta läheb kokku meie senise hariduspoliitikaga?" küsis Reps.
Aaviksoo tunnistas, et tõepoolest on riigikogu küsimust edasi lükanud, aga mitte kunagi ei ole seda eesmärki küsimärgi alla seatud. "See on tehtud selleks, et anda aega selge sihi poole liikumisel ja tõepoolest Eesti riik ei valitsuse ega parlamendi tasemel ei ole sellega kiirustanud, vaid pigem vastupidi, tulnud nii palju kui võimalik vastu ja tänaseks on haridus- ja teadusministeeriumil veendumus, et me oleme selle eesmärgile kohale jõudmas, nagu juba öeldud, lõplikult aastal 2014."
Küsimuse teisele poolele vastates rääkis Aaviksoo, et Saksa Gümnaasum tegutseb Tallinnas riikidevahelise kokkuleppe alusel, mille tulemusena Saksa Gümnaasiumi lõpetajad saavad kõrvuti Eesti gümnaasiumi lõputunnistusega ka Saksa gümnaasiumi lõputunnistuse ehk siis abituuriumi lõpetamise kohta paberi. "Ma arvan, see on hea näide riikide vahelisest sisulisest koostööst. Ja silmas ei ole peetud seda, et seda kooli peaks üleval Saksa riik, see on Eesti kool ja Eesti pinnal, Eesti elanikele, aga selleks, et süvendada teineteisemõistmist kahe riigi vahel. Samasugusel määral ma pean võimalikuks kokkuleppeid ka teiste riikidega selleks, et selle riigi kultuuri, ajalugu ja keelt süvendatult tundma õppida. Ja kindlasti ei ole selline kool mõeldud ainult vene keelt emakeelena rääkivatele noortele, vaid kõikidele Eesti elanikele."
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine täpsustav küsimus ilmselt.
Ossinovskil oli aga veel täpsustavaid küsimusi. "Te ütlesite, et tõesti 20 aastat peaaegu on teatud, et see üleminek tuleb, aga miks siis ei ole riik suutnud seda eesti keele õpetamist viia sellisele tasemele? Me oleme praegu endiselt olukorras, kus vene koolide põhikooli lõpetajad ei ole võimalised kvaliteetset haridust saama eesti keeles. Ja kui me juba selles olukorras oleme, kas siis ei ole siiski mõistlik nüüd võimaldada osadele koolidele erandeid, kus tõesti see keeleprobleem on õpilastel olemas, ja võtta tarvitusele kiireloomulised meetmed, lahendada see keeleoskuse probleem paari aastaga ja siis viia see seaduse eesmärk täide?"
"Mul on väga raske mõista seda loogikat, mille kohaselt enamus koole, kus üleminek toimub probleemideta – kõik õpilased oleksid just kui oleksid selle probleemi lahendanud – ja üksikud koolid Narvas ja Tallinnas 3 päeva jooksul oma volikogude tasemel otsustavad, et nende koolide lapsed ei suuda seda. Mulle tundub, et see ei ole sisuline lähenemine. Samas, ma möönan, et on kõikides koolides kindlasti üksikuid õpilasi, kellele see on raskem, ja nendele üksikutele õpilastele toe pakkumine on kohaliku omavalitsuse, aga teatud määral ka haridus- ja teadusministeeriumi ülesanne ja me soovime selle ülesande lahendamise kohalike omavalitsuste jõupingutustele omalt poolt kaasa aidata," vastas Aaviksoo.
Viimase teemakohase küsimuse ministrile esitas keskerakondlane Yana Toom.
"Tegelikult ei ole asi nii must-valge, nagu te serveerite, ja ma tean seda kindlalt, et ka osades nendes koolides, kes ei taotlenud seda luba, on suured probleemid nii õpetajate kui õpilaste keeleoskusega.
Aga mu küsimus on tegelikult teine, see § 21 p 3 – üheski seaduses ei ole kirjutatud lahti mingit mehhanismi, mille alusel peaks valitsus selle otsuse langetama. Kui ma saatsin vastava küsimuse härra Lukasele, teie eelkäijale, siis ma sain sisutühja vastuse sellest, et üleminek on vajalik. Minu küsimus on see: kas on see seadusesäte dekoratiivne või on ainuke võimalus teha poliitiline otsus, mis sisuliselt välistab valiku olemasolu võimaluse?"
Jaak Aaviksoo nentis, et tõepoolest ei anna seaduse § 21 lõige 3 Vabariigi Valitsusele selgesõnalist kaalutlusalust. "Sellele vaatamata ei tähenda see, et valitsusel kaalutlusalus peaks puuduma. Selleks on üldine haridus- ja keelepoliitika ja vastavad seadused. Ma usun, et valitsus sellest ka lähtub. Oleks väga pealiskaudne, võib-olla isegi pahatahtlik mõista minu tänaseid selgitusi siin must-valge lähenemisena. Ma tuletan meelde, et ma osundasin – kolme kooli puhul kaalutleme me valitsuses erandi võimaldamist, lähtudes objektiivsetest asjaoludest, mis minu meelest parimal moel vastavad nii õppijate kui ka Eesti riigi huvidele."
