Ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk ütles, et eesmärk on muuta poliitikakujundamist üha enam teadmistepõhiseks – statistikal, analüüsidel ja uuringutel on selles väga oluline koht. „Viiekümne uuringu ja analüüsi seas on tänavu üle kümne rahvusvahelise uuringu ja ülevaate, mida teeme valdavalt koostöös OECDga. Kümmekond analüüsi koostab ministeerium ise,“ märkis Valk. Mitmed uuringud toimuvad juba mitmendat korda ning lubavad võrrelda ennast nii teiste riikidega kui ka ajas.

Aune Valk rääkis, et selle aasta üheks märksõnaks on rahuloluküsitlused, mida viiakse läbi enam kui kümne sihtrühma seas – lasteaiaõpetajatest ja kooliõpilastest kuni kõrgkoolide vilistlasteni. „Uutest katseuuringutest väärivad märkimist õpetajate pedagoogiliste oskuste ning alushariduse mõju uuringud. Kõige suuremamahulisem uuringukavand on valminud nelja ministeeriumi – HTMi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi – koostöös ja kannab nime „Muutuvast tööturust ja kasvavast rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu- ja sotsiaalsüsteemis“. Selle tegijate leidmiseks kuulutab teadusagentuur lähiajal välja ka konkursi,“ selgitas Valk.

Uuringute kavas on senise poliitika mõjuanalüüse, näiteks õppekavas läbivate teemade rakendamise ja karjäärinõustamise teemadel. Samuti ka tulevikku vaatavaid uuringuid – uue keelestrateegia aluseks olev Eesti keeleseisundi uuring ning analüüs teiste riikide kogemustest madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomisel.

Analüüsiosakonna Aune Valk rõhutas, et uuringute läbiviimisel peab ministeerium silmas ka seda, et õpilasi ja õpetajaid ei koormataks küsitlustega liigselt. „Seetõttu peame iga uuringut ja selle vajalikkust tõsiselt kaaluma ning toetama ka sarnaste teemadega tegelevate osapoolte koostööd, et ei tehtaks kattuvaid asju. Ka uuringute plaani avaldamine täidab seda eesmärki,“ ütles Valk.

Avaldatud uuringute kavast leiab nii HTM-i kui ka ministeeriumi allasutuste – Innove ja ENTK – uuringud.