Haridusministeerium: Tallinna ja Tartu näitel on erakoolid maksumaksjale kulukamad kui omavalitsuste endi peetavad koolid
Kohalik omavalitsus peab tagama tasuta hariduse kättesaadavuse ja õppekohad oma koolides. Samas tunneb ministeerium head meelt, et lähenema on hakanud riigi ja partnerite arusaamad kohalike omavalitsuste olulisest rollist, teatas haridus- ja teadusministeerium.
Haridus- ja teadusministeerium on teinud ettepaneku, et erakoolide tegevuskulude toetamine on omavalitsusele vabatahtlik. Nii saab omavalitsus otsustamisel lähtuda kogukonna ootustest ja koolivõrgu vajadustest. Haridus- ja teadusministeeriumi eelnõuga saavad erakoolid ka tulevikus riigi haridustoetust õpetajate, koolijuhtide töötasu, koolilõuna, õppekirjanduse jms jaoks.
Ministeerium lükkab ümber erakoolide esindajate levitatavad numbrid maksumaksja kulu kohta era-, riigi- ja munitsipaalkoolidele. Selliseid andmeid pole ministeerium erakoolidele esitanud ning meile on teadmata erakoolidega seotud kodanikualgatuse arvutuskäik. Küll saame omalt poolt täpsustada, et olemasolevate andmete baasil on erakoolid hinnanud madalamaks enda kulu maksumaksjale ning ülehinnanud riigi- ja munitsipaalkoolide tegevuse kulu maksumaksjale.
Samuti on võrdlus sisuliselt eksitav, kuivõrd riik ja omavalitsused peavadki pidama hariduslike erivajadustega õpilaste koole ning mahukamat õppekava pakkuvaid koole. Samuti on omavalitsustel ja riigil kohustus tagada lastele ja noortele teenused (nt koolitransport, majutusteenus), mida erakoolid tagama ei pea.
Numbrid
Erakoolid on saanud või saavad sellel aastal avalikest vahenditest: riigilt haridustoetust 10 834 648 eurot, omavalitsustelt tegevuskulude katmiseks ca 6 446 000. Seetõttu erakoolidele õpilase kohta avalikest vahenditest eraldatud summa keskmiselt vähemalt 250 eurot õpilase kohta kuus. Avalikule rahale lisanduvad õppemaksudest saadud summad. Lõplikud hinnangud saab anda alles ametliku statistika valmimisel. (Arvutuskäik: õpilaste arv on 5753 ja 17 281 016 €/5 753 õpilast/12 kuus = 250 eurot).
Tallinna ja Tartu näitel on erakoolid maksumaksjale kulukamad kui nende endi peetavad koolid. Tartu linna keskmine tegevuskulu õpilase kohta kuus on 51€, kuid pea kõik erakoolid on taotlenud maksimumi ehk 91 eurot. Tallinna linna keskmine tegevuskulu õpilase kohta kuus on 58 eurot, kuid pea kõik erakoolid on taas taotlenud tavaerakooli maksimumi ehk 91 eurot.
Täpsemad andmed
Praegu olemasoleva riikliku statistika järgi pole erakoolide levitatavad andmed maksumaksja kulu kohta üldharidusele omavalitsuste ja riigikoolides korrektsed. Viimased ametlikud andmed kogu valitsussekturi üldhariduskulude kohta on 2013. aasta lõpu seisuga. Ametliku statistika kohaselt, mis sisaldas kõiki üldhariduskulusid riigil ja omavalitsustel kokku, oli kulu õpilase kohta kuus 223,5 eurot. Eelmise aasta statistika valmib lähiajal ning selle aasta statistikat ei saa teha, sest aasta pole veel läbi. Kindlasti pole viimase aasta-paariga riigi ja omavalitsuse kulu õpilase kohta kasvanud poole suuremaks. Ministeerium ei oska öelda, millisel viisil on partnerid oma numbrid saanud, sest käesoleva aasta kohta pole statistikat olemas.
Väite sisuline eksitavus
Erakoolid peavad odavamaid kooliastmeid. Erakoolid pakuvad valdavas enamuses põhikooliharidust ja põhikooli õppekava maht on väiksem kui gümnaasiumi õppekava (valik)kursuste maht. Veelgi vähem on kulud võrreldavad riigi ja omavalitsuste hariduslike erivajadustega laste koolide avaliku rahastamise mahuga.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused hariduse pakkumisel on erakoolidest tunduvalt suuremad. Riigil ja omavalitsusel on põhiseadusest tulenevalt avalik ülesanne garanteerida koolikoht igale lapsele – ka siis, kui laps käib erakoolis. Ka erineva asustustihedusega piirkondades. Samuti peavad riik ja omavalitsused tagama lastele koolitranspordi, õppetoetuse jne. Selliseid kulusid erakoolid katma ei pea.
