Alusharidus ja lapsehoid võiks edaspidi olla ühtselt reguleeritud süsteem, mis pakub lastele hoidu ja haridust kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu sõltumata omandivormist.

Lapsehoid ja alusharidus on täna reguleeritud erinevates seadustes, mis on takistuseks tervikliku süsteemi loomisel – plaani kohaselt töötatakse lasteaedadele ning lapsehoidudele tänavu suveks välja ühtne seadus, mis võiks jõustuda 2017. aastal.

Eesmärk on tagada kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad: 1,5-3aastastele lastele luuakse võimalused lapsehoiuks ja 3-7aastastele alushariduse omandamiseks lasteaias – seda võivad omavalitsused korraldada munitsipaalasutuste kaudu või kasutada erasektori teenust.

Haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse peaeksperdi Tiina Petersoni sõnul lapse vanusega suureneb alushariduse osakaal ja väheneb lapsehoiu osakaal: "Alla kolmeaastaste laste puhul on oluline sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste toetamine, üle kolmeaastaste laste puhul pööratakse enam tähelepanu õppe- ja kasvatustegevusele."

Sõimede ja lastehoidude vahel erisused kaovad, lastehoidude nõudeid ei tõsteta, vaid need muutuvad rohkem lapse sotsiaalseid ja mänguoskusi toetavaks. Ka lastehoiud saavad taotleda alushariduse võimaldamise võimalust, selleks nad peavad tõendama õpetajate ja lasteaia õppekava olemasolu. Kava kohaselt tekib seega terviklik mudel: lasteaiad saavad võimaluse pakkuda lastehoidu ja lastehoiud täiendavate nõuete täitmise järel alusharidust. Viimane on küll pigem erand kui reegel: praegu käib lastehoidudes ligikaudu 2% 3-7aastastest lastest, valdavalt on selle vanuserühma lapsed siiski lasteaedades.

Samuti ühtlustatakse personali kvalifikatsioon: 1,5-3aastaste lastega tegelevad valdavalt lapsehoidjad; alushariduse võimaldamisel 3-7aastastele lastele peab olema rühmas vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks kutse- või täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad lähtudes seaduses ettenähtud täiskasvanute ning laste suhtarvudest.