Haridusinimesed pole rahul ministeeriumi plaaniga õpetada intellektipuudega õpilasi tavakoolis
Haridusinimesi on pannud muretsema haridus- ja teadusministeeriumi plaan hakata jõuliselt ellu viima „kaasavat" haridust, kus järjest rohkem erivajadustega lapsi peaksid juba lähiaastatel hakkama õppima kodulähedastes tavakoolides, kuigi enamasti puuduvad seal selleks vajalikud tingimused ja oskused.
Neljapäeval Kadrina keskkoolis toimunud üle-eestilisel hariduskonverentsil, kuhu kogunes mitusada koolijuhti, õpetajat, tugispetsialisti ja lapsevanemat üle Eesti, kritiseeriti ministeeriumi nägemust, et tavakooli tuleks kaasata ka mõõduka ja keskmise intellektipuudega õpilased, kelle õpetamine toimub lihtsustatud õppekava alusel.
Kadrina keskkooli õppealajuhataja Ingrid Vaikmaa sõnul on tavakoolides enamasti olemas kogemused õpiraskuste või käitumishäiretega õpilaste õpetamisel ja sageli on nende jaoks moodustatud väikeklasse või eraldi õpperühmi, kuid see kõik puudutab normintellektiga ehk tavalise riikliku õppekava alusel õppijaid.
„Ministeeriumi ettekujutus, et koos nendega saaks õpetada ka lihtsustatud õppekava lapsi - et ühed erivajadused kõik - tekitab sügavat muret. Lihtsustatud õpe eeldab hoopis teistsuguseid pedagoogilisi meetodeid, erinevaid õppematerjale ja tunnistruktuuri. Neid kahte asja ühte patta pannes võime teha karuteene mõlemale sihtgrupile. Õppetulemused võivad hakata langema, mis maksab hiljem kätte kehvema elukvaliteedi näol," põhjendas Vaikmaa.
Haridus- ja teadusministeeriumis valmis eelmise aasta lõpus kontseptsioon, mis jagab hariduslike erivajadustega õpilased kahte kategooriasse: HEV-1 ehk kergemate ning HEV-2 ehk raskemate erivajadustega lasteks. Neist esimesed peaksid aastaks 2020 jõudma täies mahus tavakooli. HEV-1 hulka on arvatud ka lihtsustatud õppekava alusel õppivad intellektipuudega koolilapsed.
Samas ei ole ministeerium teinud midagi selleks, et arendada väikelaste ja koolieelikute varajase märkamise süsteemi, pidades seda sotsiaalministeeriumi ja omavalitsuste teemaks, kuigi ka kaks viimast selle teemaga ei tegele. Nii jõuabki koolidesse järjest enam lapsi, kes pole saanud õigel ajal abi ja kelle erivajadused on süvenenud ning kinnistunud.
Nüüd aga soovib ministeerium raha kokkuhoidmiseks tõmmata koomale ka erikoole ja suunata erivajadustega lapsed kohalike omavalitsuste tavakoolidesse, keelates samal ajal koolipidajatel kasutada riigilt saadavat õpetajate palgaraha tugispetsialistide, abiõpetajate või eripedagoogide palkamiseks.
„Eesti poliitikud armastavad sageli öelda, et tark ei torma. Kaasava hariduse elluviimisel tormatakse aga mõtlematult otse kuristiku suunas, kus sellise korralduse juures kaotavad kõik osapooled, sealhulgas tavalised õpilased ja õpetajad," ütles konverentsi modereerinud ajakirjanik, Postimehe mullune arvamusliider ja Puutepunkti telesaate produtsent Tiina Kangro. „Ka meie eeskujuks olevad heaoluriigid arendavad puuetega laste integreerimist tavakooli samm-sammult, välistades võimaluse, et erivajadusega laps satub kooli, kus tema õpetamiseks pole sobivat keskkonda ega ka erialateadmisi."
Ühismõtlemiselt jäi kõlama sõnum, et töökätest tühjaks jooksma kippuv Eesti riik peaks rohkem hoolima oma hariduslike erivajadustega lastest ja noortest, toetades neid nii alus-, põhi- kui kutseharidussüsteemis selliselt, et neist saaksid tulevikus oma eluga toimetulevad kodanikud ja tublid töömehed või -naised, mitte riigile kuluks olevad sotsiaalabi tarbijad.
Konverentsi lõppdokumendina vormistati memorandum, kus juhitakse tähelepanu probleemidele Eesti hariduspoliitikas ja vastavates seadustes, mis vajavad senisest targemaid ja vastutustundlikke lahendusi. Konverentsi korraldustoimkond esitab memorandumi riigikogu kultuuri- ja sotsiaalkomisjonile, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole, sotsiaalminister Taavi Rõivasele, riigikontrolör Alar Karisele, õiguskantsler Indrek Tederile ja president Toomas Hendrik Ilvesele.
Konverentsil esinesid ettekannetega Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja, staažikas eripedagoogika arendaja professor Jaan Kõrgesaar, erivajadustega laste stressiküsimustega tegelev psühhiaater Mari Viik, Eestis senini ametlikult puuduva varajase märkamise eestkõnelejaid Ülle Kuusik Tartu hariduse tugiteenuste keskusest, mitmed koolijuhid jt.
Konverentsiga tähistati Kadrina keskkoolis 30 aasta täitumist õpiraskustega laste õpetamise korraldamisel kaasava haridusena tavakooli tingimustes.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kommentaar: hariduskonverentsi järel esitati mitmeid valefakte
Haridus-
ja Teadusministeerium lükkab ümber Tiina Kangro tänases pressiteates
esitatud väited hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse
kohta. Kõige erilisematele lastele mõeldud koolides jääb õppekohtade arv
ka õpilaste arvu languse tingimustes samaks ning samas võtab riik
lähiaastatel senisest suurema vastutuse kõige keerulisemate
erivajadustega laste hariduse ja hoolduse eest.
Tiina Kangro
pressiteate kohaselt kritiseeriti neljapäeval Kadrina Keskkoolis
toimunud hariduskonverentsil „ministeeriumi nägemust, et tavakooli
tuleks kaasata ka mõõduka ja keskmise intellektipuudega õpilased, kelle
õpetamine toimub lihtsustatud õppekava alusel". Sellist nägemust
ministeeriumil ei ole - mõõduka ja keskmise intellektipuudega õpilased
kuuluvad kontseptsiooni kohaselt raskemate erivajadustega õpilaste
hulka, õpivad toimetulekuõppekava alusel ja erikoolides.
Teiseks
võib pressiteatest välja lugeda, et ministeerium soovitab lihtsustatud
õppekaval õppivaid õpilasi õpetada koos teiste erivajadustega
õpilastega, näiteks õpiraskustega õpilastega. Lihtsustatud õppel olevaid
õpilasi on tavakoolid ise, ilma igasuguse riigipoolse surveta, hakanud
õpetama ja nende õpilaste arv tavakoolis on pidevas tõusvas joones.
Selline praktika on levinud ka põhjamaades. Samas kuuluvad kõik
lihtsustatud õppekava alusel õppivad ja puuetega õpilased riikliku
kontseptsiooni kohaselt raskemate erivajaduste õpilaste kategooriasse
ning saavad vajadusel või vanemate soovi korral õppida ka eriliste laste
koolides.
Kolmandaks pole ministeerium hakanud jõuliselt ja
survestades ellu viima kaasava hariduse printsiipe. Hariduslike
erivajadustega laste järjest kasvav osakaal tavakoolides ning kaasava
hariduse protsess on ühiskonnas loomulikul viisil ja ilma surveta
käivitunud ning toonud kaasa järjest humaansema suhtumise puuetega
lastesse. Pigem on see tekitanud riigipoolse veelgi suurema vajaduse
panustada õpetajate ja tugispetsialistide koolitusse, vajaliku õppevara
ja juhendmaterjalide väljatöötamisse, koolide ja õpetajate
nõustamisalasesse tegevusse ja erinevate riiklike sektorite koostöösse.
Neljandaks
ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumil eesmärki hakata erikoole
sulgema või lihtsustatud õppel olevaid õpilasi vägisi tavakooli suunama.
Raskemate puuetega õpilastele on parimaid tingimusi võimalik luua
erikoolides ja eriklassides ning siin suurendab riik oma kohustusi.
Riiklikult toetatud erikoolide õpilaste hulk kasvab ja raha kokkuhoiuga
kindlasti tegemist ei ole.
