„Osapooled on mures eesti kooli oleviku ning lähituleviku pärast. Hetkeolukord, kus kolm osapoolt - õpilane, õpetaja ja koolijuht - ei tunne ennast kindlana, ei võimalda edukalt täita koolile ühiskonna poolt seatud eesmärke. Ebakindlust on süvendanud õpilaste teadmatus uuest õppekavast tulenevate muudatuste osas, õpetajaskonna motivatsioonikriis, koolijuhtide reaalsed võimalused kooli edukaks juhtimiseks ning lastevanemate vähene kaasatus hariduselu otsustusprotsessidesse,“ teatasid Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus ja Eesti Lastevanemate Liit.

„See, et arutelude käigus ikka ja jälle õpetaja ülekoormatuse ning alamakstuseni jõutakse näitab, et probleem ei avaldu statistilistes näitajates, kuid on tegelikkuses ülimalt tõsine,“ nentisid hariduselu osapooled.

Õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad tõdesid ühiselt, et:
- hea haridustaseme edaspidiseks kindlustamiseks peab riik hakkama väärtustama õpetajaametit
- muudatusi õpetajate palga- ja tööajaküsimuses, õpetajate esma- ning täiendkoolituses on vaja nüüd ja praegu
- kool peab teadma riigipoolset tegevuskava ja vahendeid riiklikult seatud eesmärkide ning õppekavade elluviimiseks
- 21. sajandil Eesti koolis konkurentsivõimelise hariduse pakkumiseks on vaja reaalset koostööd erinevate koolielu osapoolte vahel palju sisulisemaks muuta
- olukorra parandamiseks on vaja reaalset koostööd kohalikelt omavalitsustelt ja riigilt.

Osalenud on avatud edaspidisteks ühisteks aruteludeks ka teiste institutsioonidega.