Hariduse kahjustamine või hoopis positiivsete tulemustega? Mida arvavad gümnaasiumiõpilased, kes jälle distantsõppele saadeti?

 (6)
Kohtla-Järve Gümnaasium
Tühi klassiruum Kohtla-Järve gümnaasiumisFoto: Sven Arbet

30. novembrist läksid Harjumaa ja Ida-Virumaa gümnaasiumiõpilased koduõppele. Ajasime juttu Sillamäe, Narva ja Kohtla-Järve õpilastega.

Anastasia õpib Sillamäe gümnaasiumi 12. klaasis. Tema saab distantsõppega hästi hakkama, kuid tunneb puudust sõpradest ja õpetajatest. "Koduõpe on väga individuaalne asi. Minu jaoks on see küllalt kerge, sest olen harjunud iseseisvalt tegutsema," tunnistab ta.

Tema sõnul on praegu kevadise koduõppega võrreldes palju rahulikum: õpetajad saavad oma tööga palju paremini hakkama, viivad aktiivsemalt läbi online-tunde, ei anna kodus teha liiga palju ülesandeid ja ka ülesanded muutusid palju kasulikumaks ja arusaadavamaks.

"Koduõpe pole keeruline. Kõik sõltub inimesest, tema teadlikkusest, vastutustundest ja suhtumisest õppetöösse," räägib Anastasia.

"Kui rääkida raskustest, siis puutusin kokku sellega, et matemaatikat on distantsõppes väga raske mõista nii nagu ka teisi täppisteadusi. Distantsõppe peamine "oht" on minu arvates see, kui õpilane teeb ülesanded ära ainult esitamiseks. Seda juhtub ka tavaõppe ajal, kuid praegu tuleb seda tihedamini ette. Peamine on mõista, et õppimise eesmärk pole mitte ülesannete õigeks ajaks ärategemine, vaid kasvõi mingite uute teadmiste ja oskuste ning kogemuste saamine."

Rääkides raskustest toob Anastasia välja hinnete parandamise korra. "Praegu on õpetajaga hinnete parandamist väga raske kokku leppida, sest õpetaja lihtsalt ei saa midagi välja pakkuda, sest ta peab jälgima, et keegi midagi maha ei kirjutaks. Seda on väga raske teha. Sellepärast võivad kannatada hinded ja üldine tulemus."

"Mina valin üheselt kodu," rõhutab gümnaasiumiõpilane. "Mitte kõik tunnid ei toimu üle interneti, seetõttu saan pisut kauem magada. Aga see on tegelikult väga oluline. Saan paremini oma aega planeerida, mitte kulutada seda sõiduks kooli ja koju. Samas igatsen suhtlemist nii klassikaaslaste kui ka õpetajatega. Selleta on palju raskem."

Nataljal Narva õhtukoolist suhtlemisega probleeme ei ole. "Kodus teen kõik ülesanded tunniga ära ja pärast seda olen vaba. Koolis lahendan samu ülesandeid kuus-seitse tundi (sõltuvalt tundide arvust). Jah, me oleme distantsõppel, kuid kodus ikkagi ei passi. Saan iga päev sõpradega kokku," tunnistab ta.

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur palus valitsusel teha oma kooli jaoks erand, sest lapsed ei saa kodust eakaaslastega eesti keeles suhelda. See mõjub halvasti nende integreerumisele eestikeelsesse keskkonda.

Rääkisin kahe Kohtla-Järve gümnaasiumi õpilase, Nikita ja Alisaga.

"Kodus on hea õppida, ei pea igal hommikul vara tõusma. Olen juba distantsõppega harjunud, mulle pole see keeruline. Esiteks kooli ei pea sõitma. Teiseks pärast tundi võib rahulikult istuda ja keegi sind ei puutu," vastab Nikita. Tema sõnul saadavad nad pildid koduste ülesannetega kas õpetajale meilile või riputavad Google Drive'i üles. Nikita lõpetab kooli tuleva aasta kevadel. Tal pole eksamiteks raske valmistuda, peaasi on ise tahta. Üldiselt ei näe ta probleemi eestikeelsete kaasõpilastega suhtlemise puudumises.

Alisa on 11. klassi õpilane. Ta tahab uskuda, et distantsõppe praegune kord erineb kevadisest. Kevadel oli raske. "Põhjendasin seda sellega, et õpetajad ei saanud täpset koormust arvestada, sest meid ei olnud klassis. Muidugi on mõningate õppeainetega alati probleeme, matemaatikat on distantsõppega omandada küllalt raske."

Alisal on lihtsam küsida õpetajalt midagi otse kui läbi mikrofoni. "Mind üldiselt selline õppetöö rahuldab, kuid ainult siis, kui see kaua ei kesta. See tähtaeg – 10. jaanuar – on täiesti vastuvõetav. Arvan, et me selle aja jooksul midagi eriti ei kaota. Minu jaoks on probleem pigem kogu aeg arvuti taga istumises, sest see mõjub siiski silmadele."

Teine probleem – sõbrad. "Ikkagi tahaks kõiki sõpru näha nagu vanasti," räägib ta. Lõppkokkuvõttes on parem koolis käia, kuigi ka distantsõppel on palju plusse – saab kooli üksluisusest puhata, viibida mugavas koduses õhkkonnas.

Aleksandra Narva kesklinna gümnaasiumist on samuti selle üle rõõmus, et e-õppe tõttu saab kauem magada ja pole vaja kell 8 hommikul tõusta, joosta läbi kogu linna ning istuda seitse-kaheksa tundi koolis.

"Mis puutub eksamiteks ettevalmistusse, siis see on pisut raskem, kuna infot on parem omandada siis, kui otse räägitakse, mitte pidevalt hanguva video kaudu. Teisalt mõjus see hinnetele hästi – nii kevadel kui ka praegu läksid hinded paremaks, samuti tõusis keskmine hinne. Mõningaid ülesandeid oli kergem lahendada, mingite ülesannete jaoks antakse rohkem aega (näiteks mitte 45 minutit nagu tunnis vaid terve päev)," võtab ta kokku.

Võtame kokku: ilmselge pluss, mida kõik nimetasid, on pikem uneaeg. Pole vaja kulutada kalleid hommikusi minuteid bussisõidule. Ka on kodus rahulikum, pingevaba õhkkond, kõrval on voodi ja külmik. Palju sõltub soovist ja motivatsioonist õppida. Kui koolis sunnitakse takka ja kästakse midagi teha, siis kodus kuulud sa rohkem endale. Aga enesedistsipliiniga on 16-18aastastel palju probleeme. Kindlasti on keerulisem õppida matemaatikat. Kui koolis lahendad ülesandeid koos õpetajaga nii tahvlil kui ka vihikus, siis video vahendusel on ebamugav esitada täiendavaid küsimusi. Kuigi õpetajatel on juba olemas kevadine kogemus, millest on nüüd kasu. Kõige suurem vajakajäämine on eakaaslastega sotsiaalsete kontaktide puudumine. On ju teada, et koolisõprus on kõige tugevam.

E-õpe Harjumaa ja Ida-Viru koolide gümnaasiumiosas kehtib talvevaheaja lõpuni ehk 10. jaanuarini. Selle kuupäevani on lapsed valmis nägema enda ees arvutit, mitte õpetajat. Kuid kuidas see teadmiste tasemele mõjub, sellele vastust pole.