Haridusasutustest on laekunud 15 000 vaktsiinitaotlust
(209)
'Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Liisa Tagel märkis Delfi päringu peale, et kuigi üldhariduskoolidest on laekunud ligi 15 000 vaktsiinisoovi, pole mitte kõikide puhul tegemist õpetajatega - numbri sisse mahub ka muud personaliliikmed, kes koolikeskkonnas viirusega kokku võivad puutuda.
Eilse seisuga on vaktsineerimistaotlusi esitanud 85% Eesti üldhariduskoolidest.
"Laekunud on ligi 15 000 vaktsiinisoovija andmed, see on lühikese reageerimisaja kohta äärmiselt hea tulemus," märkis Tagel Delfile. Ta rõhutas, et tegemist ei ole lõplike andmetega, kuna koolidel on võimalus nimekirju täiendada.
"Neid inimesi, kes esimeste hulgas tööandjale enda vaktsineerimise soovist märku ei andnud, ei saa kindlasti lugeda vaktsineerimisest loobujateks. Seega on hetkel veel vara anda hinnangut selle kohta, kui palju haridusasutuste töötajaid end vaktsineerida lasta soovib," sõnas Tagel haridustöötajate vaktsineerimist puudutavate detailide kohta pikemas perspektiivis. "Mõned inimesed soovivadki veidi enam aega otsustamiseks ja neid ei tohiks selle otsuse tegemisel kuidagi survestada. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ja iga inimene saab teha selle kohta ise informeeritud otsuse siis, kui ta hindab, et tema jaoks on piisavalt informatsiooni."
Usaldus vaktsiini suhtes
Eesti inimeste valmisolekut end COVID-19 vastu vaktsineerida on mõõdetud sotsiaalministeeriumi poolt juba alates augustist. Ja seda igakuiselt.
Möödunud kuul tehtud küsitlus näitas, et vaktsineerimist soovib 63% elanikest. Sotsiaalministeeriumist märgiti, et praegused andmed lubavad arvata, et esialgne vaktsineerimishuvi haridustöötajate seas on samas suurusjärgus. Kommunikatsiooninõunik Tagel väljendas seisukohta, et uute teadmiste ja kodumaiste vaktsineerimiskogemuste lisandumisel kasvab inimeste usaldus vaktsiini suunas ilmselt veelgi enam.
"Inimeste ettevaatlikkus uue vaktsiini suhtes on mõistetav. Seepärast on oluline aidata leevendada inimeste ärevust, tõsta inimeste teadlikkust ravimiohutuse tagamise süsteemist Euroopas ja anda neile kindlus, et kuigi protsess on olnud tavapärasest kiirem, mingeid järeleandmisi vaktsiinide ohutuse või efektiivsuse osas ei tehta," märkis Tagel lõpetuseks.
Taustaks
Tänahommikuse seisuga on vaktsineerimisi tehtud kokku 46 020 inimesele, kellest 22 126 on saanud mõlemad doosid.
Eelmisel nädalal jõudis terviseametisse esimene AstraZeneca COVID-19 vaktsiini saadetis 7 200 doosiga. Veebruarikuu jooksul peaks Eestisse jõudma kokku ca 40 500 doosi AstraZeneca COVID-19 vaktsiini. Vastavalt riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusele kasutatakse AstraZeneca vaktsiini alla 70-aastaste riskirühma kuuluvate inimeste ja eesliinitöötajate vaktsineerimiseks sotsiaal-, haridus- ja siseturvalisuse valdkonnas. Täpsem eesliinitöötajate vaktsineerimise korraldus selgub sel nädalal.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastastele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem. Niipea, kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine, võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.
Statistikat vaktsineerimiste kohta saab vaadata Terviseameti koroonaviiruse andmestikust. Inimene ise saab oma vaktsineerimisi vaadata Patsiendiportaalis.
