Haridusamet: sellist hullust enam ei tule
“Loomulikult ei ole meiegi rõõmsad segaduse üle, mis tekkis,” nentis Lokk ajalehes Pealinn. “Aga muudatused toovad alati kaasa teatud ärevust, mis mõnel puhul võib võtta massipsühhoosi mõõtmed.”
Muudatuste vajadus tuli otseselt riiklikust seadusest, kuna uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) on kirjas, et elukohajärgse kooli peab määrama omavalitsus.
“Sellepärast tuli ka Tallinnas seni kehtinud korda muuta,” tõdes Lokk, kelle sõnul olnuks võimalus korraldada laste koolidesse jaotamine rutiinselt elukoha järgi — igaühele tema koduuksele lähim kool. Kuid mõistlikum näis olevat anda vanematele võimalus esimesena valida. Paraku muutus koolivalimine massihüsteeriaks. Polnud vähe neid lapsi, kes pidid käima katsetel viies-kuues-seitsmes koolis. Enamasti oli valikus suurem osa eliitkoole ja sekka üks sümpaatsem kodulähedane kool. Ning vanem, kelle laps ei pääsenud ühtegi valitud koolidest või pääses n-ö viimasesse valikusse, ei ole tekkinud olukorraga rahul. Lemmikkoolidesse lihtsalt kõigile paratamatult kohti ei jätku.
Kesklinnas sada koolikohta vähem
Tänavu muutis olukorra veelgi pingelisemaks asjaolu, et PGS-is on vähendatud algklasside maksimaalset suurust 26 lapsele. “Kesklinna piirkonnas on seetõttu vähem sada esimese klassi kohta ja kogu Tallinna peale 600 kohta,” selgitas hariduskorralduse juht Meelis Kond.
Samuti on esimestesse klassidesse astujate arv Tallinnas kasvanud lähivaldadest tulnute arvel. “Alates sügisest kuni tänaseni on lähivaldadest Tallinna elanikeregistritesse juurde registreeritud 85 last, neist 42 kesklinna,” mainis Kond. Kas kõik need 85 last kirjutati sisse sellepärast, et saaks tulla õppima Tallinna kooli, on omaette küsimus.
Sellist hullust enam ei tule
Komisjon lubas, et kui september käes ja kõik esimese klassi jütsid kenasti koolidesse paigutunud, tuleb neilt põhjalik analüüs ja järeldused. Lokk rõhutas veel kord, et ka need sel aastal esimestesse klassidesse astuvate lapse vanemad, kelle lapsel veel ei ole koolikohta, ei pea muretsema — nende laps saab koolikoha (registrijärgsele) kodule võimalikult lähedal ja võimalusel ka vanemate soove arvestades.
Kui aga lapsevanem, kes juba on oma koolikoha kinnitanud, ei ole praeguse valikuga rahul, võib ta pärast 23. juunit taas n-ö edasi liikuda ja leida lapsele sobivama kooli nende hulgast, kus on veel vabu kohti.
Sel aastal peaks Tallinnas esimesse klassi minema 4000 lapse ümber. Neist 3000 on endale sobiva kooli leidnud, ülejäänutele aga määrab koolikoha Tallinna haridusameti erikomisjon. Hiljemalt 10. juuniks saavad kõik oma koolikohad teada.
