“Hanson heidab varju kõigile lastega töötavatele meestele”
„Jumal tänatud, et need asjad päevavalgele tulevad. See pole saladus, et selliseid asju on alati olnud ja on ka tulevikus. Võib-olla osatakse rohkem märgata. Et kui kellelgi on kahtlusi, siis saab nende suhtes midagi ette võtta,“ ütles Tammar Delfile.
“Sellest tuleb rääkida. Aga seda tuleks ka selgitada, mitte ainult tegelda tagajärgedega. Hea küll, nad pannakse 10 või 15 aastaks vangi, aga see ei ole lahendus. Mis siis saab, kui nad vanglast välja tulevad? On ju tõestatud, et see on haigus, hälve, millest ei terveneta…”
Samas möönis Tammar, et see heidab nüüd halba valgust kõigi meeste peale, kes lastega töötavad. “Nüüd kindlasti vaadatakse rohkem nii. Inimesed mõtlevad kohe, et miks ta seda teeb,” ütles Tammar.
Kahtlus juba aastate eest
Tammari sõnul oli tal Kaur Hansoniga kokkupuude juba 1990. aastal, kui Hanson koos nüüdseks pedofiilias süüdi mõistetud Toomas H. Liivi, praeguse nimega Toomas Meolaga Muraste lastekodu lasteahistamise skandaali kajastas.
“Toona tekkis mul kahtlus seoses sellega, kuidas nad seda asja kirjutasid. Ei osanud sellele siis tähelepanu pöörata, aga tekkis tunne, et midagi on seal viltu,” meenutab Tammar.
“Just selles osas, kui nad sellest kirjutasid. Nende rõhuasetus ja huvi oli just seksuaalsel ahistamisel, et suuremad poisid kasutavad väiksemaid ära. Seda oleks saanud teistmoodi esitada. Muidugi, seal tõesti oli ka seksuaalset ahistamist, aga tundus, et sellest kirjutades olid esitatud nüansid kaldus, nihkes,” rääkis Tammar, kelle sõnul näis, nagu oleksid kirjutajad seda aspekti nautinud.
