„Täna on Ämari õhubaasis liitlaste õhuturbemissiooni lennukid, liitlaste maaväeüksused harjutavad siin. Tõdemus, et sõjaline oht ei ole Euroopast kadunud, on kahjuks tänu Kremli ettearvamatule ja agressiivsele käitumisele tagasi meie seas,“ ütles Hanso.

„Lisaks reaalsetele panustele meie julgeoleku suurendamisel ootame NATO Varssavi tippkohtumisel ka alliansi ühise narratiivi muutust. Me räägime juba praegu mitte pelgalt Eesti, vaid NATO piiride kaitsest siin. Me peame üle saama sellest konstruktsioonist, et keegi tuleb kaitsma Eestit. Alliansi liikmed kaitsevad NATO territooriumi, kus iganes piiridel väljakutsed ka ei oleks,“ ütles Hanso.

Hanso sõnul on Eestil Varssavi tippkohtumisel eesmärkideks saavutada liitlaste kohaloleku kasv piirkonnas, varustuse ja tehnika eelpaigutus siia ning et meie piirkonna julgeolekuohud oleksid osa NATO pikaajalise planeerimise protsessist.

„Me peame suutma liitlasi veenda, et me kõik peame vajadusel panustama sinna, mis asub meist võib-olla kaugemal, kuid mõjutab meie elu ja turvalisust. Iga alliansi liige peab ise ka julgeolekut toetama,“ ütles Hanso. „Eesti on liitlaste poolt hinnatud kui partner, kes täidab võetud lubadused ning kes ainult ei soovi tarbida kollektiivset julgeolekut vaid on valmis jõukohaselt ka panustama selle loomisse. Me oleme üks neist liitlastest, kes on pidanud kokkulepet panustada 2% SKPst riigikaitsesse ning me osaleme mitmetel välismissioonidel, loomaks turvalisust väljaspool meie vahetuid piire.“

Täna Roostal lõppenud Kõrgemate Riigikaitsekursuste eesmärgiks on tutvustada seal osalevatele poliitikutele, kõrgematele riigiametnikele ja kaitseväelastele, majandus- ja arvamusliidritele, kultuuri- ja haridustegelastele, ajakirjanikele, kolmanda sektori esindajatele Eesti julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikat ning riigikaitse laiapõhjalist käsitlust, suurendada koostööd ning ühiskondlikku sidusust riigikaitse valdkonnas.

Nädalase kursuse käigus said osalejad ülevaate rahvusvahelisest olukorrast meie piirkonnas, sõjalisest riigikaitsest, siseturvalisusest ja laiapindsest riigikaitsest ning uusimatest arengutest sõjanduses. Samuti tutvusid kursuslased Ämari Lennubaasi võimekustega.

Kõrgemaid riigikaitsekursuseid on korraldatud alates 1999. aastast, kaks korda aastas peetavad kursused on tänaseks läbinud 1800 inimest.