Hanso: Eestisse saabuv NATO raske pataljoni lahingugrupp on ka isesesvalt lahinguvõimeline

 (66)
Hannes Hanso
Hannes HansoFoto: Tiit Blaat

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul keskendus täna Brüsselis lõppenud NATO kaitseministrite kohtumine kollektiiivkaitsele ja Varssavi tippkohtumisel kokku lepitud heidutusmeetemete rakendamisele, teatas kaitseministeerium.

„NATO tegevuse eesmärk on tagada liitlasriikide rahu ja stabiilsus, kasutades selleks poliitilisi ja sõjalisi vahendeid,“ ütles NATO kaitseministrite kohtumisel osalenud kaitseminister Hannes Hanso. „Ühendkuningriigi otsus võtta vastutus raamriigina Eestisse paigutatava NATO raske pataljoni lahingugrupi eest on selge märk NATO liitlaste otsustavusest ja raudkindlast liitlassuhtest.“

Eesti sõdurid on teeninud aastaid NATO ja Euroopa Liidu välismissioonidel õlg-õla kõrval Ühendkuningriigi, Taani ja Prantsusmaa sõduritega. NATO operatsioonil Afganistanis võitlesid Eesti sõdurid koos brittidega kõige tulisemas Helmandi provintsis. Eestit seob Ühendkuningriigiga lähedane liitlassuhe juba Vabadussõja päevilt, kui Tallinnasse saabunud Suurbritannia mereväe eskaader tõi murrangu jõudude vahekorda Läänemerel.

NATO otsus paigutatada Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola NATO lahingugrupid suurendab kaitseminister Hanso sõnul kogu NATO, mitte ainult meie piirkonna, julgeolekut ja tõstab heidutuse uuele tasemele, sest Putini režiim üritab provokatiivse tegutsemisega kruvida pingeid NATO piiridel ning esitada väljakutse Läänemaailmale, demokraatlikele väärtustele ja vabadusele tervikuna.

Seotud lood:

Eestisse saabuva NATO raske pataljoni lahingugrupi koosseisus on kõik klassikalised lahingtoetusüksused ja lahingugrupp on ka isesesvalt lahinguvõimeline.

NATO raske pataljoni lahingugrupp hakkab paiknema Tapal ja tegutsema koos 1. jalaväebrigaadiga. Ühendkuningriik panustab 800 sõduriga, jalaväe lahingumasinatega Warrior, tankidega Challenger 2 ja luuredroonidega. Prantsusmaa panustab järgmise aasta esimeses pooles praeguste plaanide kohaselt ka raskerelvastusega. Taanlased vahetavad Prantsuse kontingendi välja.

Ettevalmistumine NATO raske pataljoni lahingugrupi vastuvõtmiseks käib. Üks kasarm liitlastele on Tapal valmis, järgmiseid kasarmuid on Eesti asunud ehitama, samuti rajab Eesti tehnika hooldustaristut ja väljõppetaristut ning arendab edasi väljaõppevõimalusi rasketele soomus üksustele. Seda on vaja nii NATO liitlastele, kui ka Eesti oma soomusmanöövrivõime arendamiseks, sest Scoutspataljon võtab järk-järgult relvastusse jalaväe lahingumasinad CV9035. Kuni kõigi liitlastele planeeritud kasarmute valmimiseni rajatakse liitlastele ajutised majutuskohad Tapal.

Valitsus on otsustanud eraldada riigieelarvest NATO liitlaste vastuvõtmiseks vajaliku raha lisaks kaitsekulutuste kahele protsendile.

Kaitseminister Hannes Hanso osales eile ja täna Brüsselis Põhja-Atlandi Nõukogu istungil kaitseministerite tasemel.