„Tegu on üüratult kompleksse teemaga ja ma ütlen kohe, et ükskõik mismoodi Eesti poleks hääletanud, ideaalset lahendust või ideaalset nuppu ei olegi olemas,” ütles Hanso Delfile. „Kõikidele küsimustele on teatud poolt- ja vastuargumendid.”

Hanso sõnul hääletas Eesti globaalse üldsusega samas rütmis. „Väga tähtis on, kuidas hääletasid Euroopa riigid, muidugi. Me oleme koos Euroopa riikidega oma positsiooni formuleerinud,” märkis Hanso ja lisas, et seda, miks mõned Euroopa riigid hääletasid teisiti, tuleb küsida nende riikide käest.

„Eesti on suveräänne riik, ei ole kuskile kirjutatud, et me peame kõikides küsimustes Ameerika Ühendriikidega võtma samasuguse positsiooni. Jeruusalemma küsimus, Iisraeli-Palestiina küsimus on üks nendest,” nentis Hanso.

Küsimusele, kuidas võib Eesti hääletus mõjuda olukorras, kus Trump on ähvardanud resolutsiooni toetajaid tagajärgedega, vastas Hanso, et Eesti liitlassuhe USA-ga põhineb hoopis laiemal alusel kui lihtsalt üks küsimus.

„Mina küll seda nii mustvalgelt või lihtsustatult ei näeks, et nüüd peaks ootama mingisuguseid Ameerika Ühendriikide sanktsioone. Kui me räägime julgeolekualasest koostööst, sõjalisest koostööst, kõigest sellest, siis selle koostöö ühine nimetaja ongi see, mida Venemaa teeb,” rääkis Hanso. „Me kindlasti ei saaks neid koos käsitleda. Samamoodi kui me kaitseme Eesti huve, kaitseme me siin regioonis koos Ameerika Ühendriikidega väga selgelt nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriikide endi huve,” toonitas Hanso.

„Ma küll ei näe, et kui Eesti teeb oma otsuseid suveräänselt, arutades need läbi teiste Euroopa partneritega, et selles midagi valesti oleks ja ma usun ka, et Ameerika Ühendriigid mõistavad väga selgelt, et sellisel baasil hakata maailmas jaotust tegema riikide vahel, kellega koostööd teha, oleks ääretult perspektiivitu,” sõnas Hanso.