"Need 200 000 parooli on lekkinud 3-5 aastat tagasi. Juba siis hoiatati, et vahetage paroolid ära. Kui inimene pole viie aasta jooksul paroole vahetanud, siis võib-olla tekib šanss, et on ligipääs tema andmetele, kuid 99% juhtudest seda teha ei saa," ütles Lõugas Delfile. "Üleöö pole midagi hullu juhtunud."

Et lekitatud paroole kasutada mõne tuttava järele nuhkimiseks, peab Lõugase sõnul olema sellest ikka väga huvitatud ning väga tõenäoline ei tundu.

Suurim oht võib olla pigem identiteedivargus. Näiteks teise inimese LinkedIni või Facebooki kontole ligi pääsedes on väga kerge esineda selle inimesena. "Tänapäeval usaldame päris palju Facebookis suhtlevaid inimesi. Arvame, et see ongi tema ja tänu sellele võib seal igasugu pettusi teha," ütles Lõugas.

Vahest ei olegi mõistlik parooli liiga tihti vahetada

Hea parool võiks Lõugase hinnangul koosneda mitmest lühikesest ja meeldejäävast sõnast, seejuures ei tohiks kombinatsioon moodustada loogilist lauset. Nii moodustub piisavalt pikk ja turvaline parool.

Parooli vahetamise sageduse osas on Lõugase sõnul erinevaid arvamusi. Kui mingil ajal levis arusaam, et paroole peaks iga paari kuu tagant vahetama, siis viimase aja soovituste kohaselt ei ole üldse kasulik sundida inimestel salasõna vahetama. "Nii läheb parool meelest ära ja inimesed hakkavad seda üles kirjutama paberile või ekraaniservale, mis on veel vähem turvalisem," rääkis lõugas.

Kui inimesel on 1-2 head parooli, mis on pikad ja raskesti äraarvatavad ning hästi meeles, ei olekski vaja seda muuta.

Veel ühe variandina toob Lõugas välja paroolihaldurite kasutamise. "Nii on sul vaja meeles pidada vaid ühte-kahte väga keerulist parooli ja tarkvara hoiab ise saja erineva konto keerulised paroolid meeles," selgitas ta.