Hans H. Luik: meil pole tõejärgne, vaid häbijärgne ajastu

 (149)
Konverents „Eesti ettevõtlus 30: vahvliküpsetajast nutika spetsialiseerumiseni"
Konverents „Eesti ettevõtlus 30: vahvliküpsetajast nutika spetsialiseerumiseni"Foto: Priit Simson

Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik arutas eile Kuku raadios ajakirjanik Neeme Rauaga, kas Donald Trumpi taandumine USA presidendi kohalt tähendab nõndanimetatud tõejärgse ajastu lõppu ning mida arvata sellest, et sotsiaalmeediahiiud järjest rohkem sisu modereerivad.

"Kas nüüd oleme astumas tõejärgsest ajastust tõe aega?" küsis Raud, viidates USA endise presidendi Donald Trumpi taandumisele. "Ma ei arva, et see hakkab läbi saama ja mul on ka parem nimi sellele ajastule - minu arust meil ei ole käimas tõejärgne ajastu vaid häbijärgne ajastu," ütles Luik. Luik rääkis, kuidas on normaalne, et osa inimesi saab teemadest nagu vaktsineerimine või kliimamuutus teistmoodi aru.

"Ka rumalatel inimestel on demokraatias sõnaõigus ja hääl," ütles ta. "Aga küsimus on selles, et tehnika on andnud võimaluse inimestele meelega levitada jama. Näiteks et USA valimised olid võltsitud. Nad teavad, et see on jama. Seega meil pole mitte tõejärgne, vaid häbijärgne ajastu".

Teemaks kerkisid ka sotsiaalmeediahiiud ning Trumpi kontode vaigistamine erinevatel platvormidel. "See on demokraatias ebaproportsionaalne sõnavabaduse lämmatamine," kommenteeris Trumpi blokeerimist Luik.

"Sel hetkel kui lugupeetud Donald tõepoolest agiteerib rahvast Kapitooliumis valimiste tulemust muutma(valetades ise, et asub rahva etteotsa) -sel hetkel tuleb ta blokeerida," ütles Luik. "Aga kui ta räägib oma mõtteid kliima või rasside kohta, või et Covidi raviks sobib hoopis mingi keemia, sel hetkel peaks presidendil olema sõnavabadus. Rahvas peab saama hinnata neid seisukohti, sest lollusi räägib ju rahva enda valitud president. Lollidel on valmistel hääl ja neil olgu ka sõnavabadus."

Saate käigus leidis Luik, et eestlased peaksid täpsemalt teadma, kes langetab sotsiaalmeediaplatvormidel otsuseid sisu modereerimise üle, ehk siis kes on ja mis põhimõttel sisu suunab. "Meil on teada, et kui midagi ilmub Õhtulehes, selle peatoimetaja on Martin Šmutov, Postimehes Mart Raudsaar," ütles ta. "Aga kes on Eestis Google´i, Twitteri ja Facebooki peatoimetajad? Keegi peab Eestis selgitama nende tsenseerimise ja toimetamise printsiipe. Asugu nad samuti vastutama meie avalikus infokeskkonnas. Eestis makse maksma on nad samuti teretulnud, seni on nad saanud Eestis reklaami maksude võrra odavamalt müüa."

Raua ja Luige arvamused lahknesid küsimuses, kas peavoolumeedia praegu ühendab või lõhestab rahvast. "Kui me vaatame praegu Eesti meedia digitellimuste tõusu, kui me vaatame, et meil käib nädalas umbes 700 000 inimest Delfi ja Ekspress Meedia lehekülgedel, siis ma näen, et seda ühendamist on rohkem kui varem. Rahvas vajab toimetatud sisu," ütles Luik. "Toimetamisprintsiip on see, mis võimaldab tasakaalustatult informatsiooni anda."

Saate lõpus räägiti möödunud detsembris asutatud sihtasutusest Oivaline Ajakirjandus, mis hakkab nüüd kord kvartalis välja jagama stipendiume, mille eesmärk on edendada Eestis uurivat ja ühiskonda sügavuti mõtestavat ajakirjandust.

"Kuna just praegustel närvilistel aegadel see uudisvoog – nii Venemaa kui USAga, kui siis ka koroonaviirusega seoses – ta on tihti taoline, mis ei võimalda ajakirjanikul süveneda, aga tegelikult meil on vaja pikemalt avada teemasid," ütles Luik.

"Kuna just praegustel närvilistel aegadel see uudisvoog – nii Venemaa kui USAga, kui siis ka koroonaviirusega seoses – ta on tihti taoline, mis ei võimalda ajakirjanikul süveneda, aga tegelikult meil on vaja pikemalt avada teemasid," ütles Luik.

3000-5000 euro suurusele stipendiumile võib kandideerida ükskõik, kes. Esimesed teemad, millest kirjutada, on laste vaesus Eestis ja küsimus, kuidas on Eestis võimalik ääremaastumisest üle saada.

Esimesele stipendiumile saab kandideerida 12. veebruarini.

Hans Luige intervjuud KUKUs saab kuulata SIIT.