Pevkuri sõnul on arstide streigi algusest olnud nõudmised, et eriarstiabis peaks arsti palk kahe aastaga tõusma 50 protsenti. Minister ütles, et selliseid maksumaksja vahendeid ei ole.

„Kui me räägime üldarstiabist, siis üldarstiabis teatud gruppidel pidid palgad tõusma kahe aastaga 100 protsenti. See oli koht, kust läbirääkimised läksid täiesti loomulikult lõhki,“ rääkis sotsiaalminister.

Pevkur viitas statistilistele näitajatele, mille kohaselt ravikindlustuses on tehtud väga raskeid otsuseid.

„Need valusad otsused on tähendanud seda, et näiteks meedikute palk viimase on viie aasta jooksul keskmisena tõusnud rohkem kui igaühel Eesti maksumaksjatest keskmisena,“ ütles Pevkur. Ta lisas, et järelikult on tervishoidu panustatud rohkem. Personalikulud ulatuvad tervishoius juba 45 protsendini.

Sotsiaalministri sõnul on tervishoius järgmisel aastal 55 miljonit lisaraha, mille sees on umbes 20 miljonit n-ö suuremad sundkulutused, nagu ravimihüvitised ja töövõimetushüvitised.

Valikuid 35 miljoni euro ulatuses

„35 miljoni euro ulatuses saame teha valikuid, kas personalikuludeks, järjekordade lühendamiseks või mingiteks muudeks kulutusteks. Need on piirid. Kui me nendest piiridest üle läheme, siis peame ka siin saalis selgelt ütlema, muutes riigieelarvet, missuguse rea pealt me vahendid ära võtame,“ toonitas Pevkur.

Hinnates läbirääkimiste praegust olukorda on väga keeruline ennustada, kui kaua streik veel kestab, lisas ta.

Marika Tuus-Lauli sõnul ei ole tervishoius mingisugust strateegiat või nägemust tulevikuks, kuid Pevkur vaidles sellele vastu. Ta viitas sotsiaalministeeriumi koduleheküljele, kus on avaldatud vastavad materjalid.

„Haiglate iit ja kõik arstid teavad seda, millised need plaanid on,“ ütles minister. Raamdokument rahvastiku tervise arengukavast on kehtestatud aastani 2020, kus on kirjas erinevad tegevused: haiglavõrgu arengukava, hooldusravivõrgu arengukava, esmatasand.

Pevkur selgitas, et kõik need plaanid on kokku lepitud erinevate osapooltega.