Hanno Pevkur: kui USA saatkond on palunud kontrollida mõnda sõidukit, kas see on kahtlane, oleme andnud "ei/jah" vastuse, täpsemaid andmeid ei ole edastatud
Keskerakondlased Olga Ivanova, Valeri Korbi, Tarmo Tamme, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Kersti Sarapuu ja Märt Sults küsisid siseminister Hanno Pevkurilt kolm küsimust seoses Tallinnas asuva USA saatkonna valvamisega.
Küsimuse esitas Olga Ivanova: "Lugupeetud minister! Tänavu aasta maikuus avaldati ajakirjanduses uudis, mis viitas USA saatkonna poolt teostatavale ja Siseministeeriumiga kooskõlastatud jälitustegevusele Tallinnas. Ekspertide esialgse arvamuse kohaselt võis 29. mail Postimehes avaldatud informatsiooni põhjal öelda, et USA saatkonna valveüksus tegeles ilmselt jälitustegevusega, mille vastavuse Eesti seadustega ajakirjandus seadis kahtluse alla. Ekspertide hinnangul on ühelt poolt inimeste juhuslik tänaval jälgimine ja saatkonna ümbrusel silma peal hoidmine kooskõlas Eesti seadusega. Teisalt on aga küsitav üksuse poolt n-ö kahtlase isiku kohta andmete varjatud kogumine ja töötlemine, vahendas "Aktuaalne Kaamera". Eelnevalt mainitud Postimehe artiklist nähtus, et juhul kui isik on kahtlasesse nimekirja sattunud, siis teda pildistati ja filmiti ning tema käikude üle hakati n-ö logiraamatut pidama. Tartu Ülikooli karistusõiguse õppejõud advokaat Mare Tannberg möönis, et taolise olukorra puhul võib tõstatuda küsimus, kas see tegevus on õiguspärane või mitte. "Kui isik jälgib teist isikut andmete kogumise eesmärgil, siis on tegemist eraviisilise jälitustegevusega," lisas tema.
Eeltoodust tulenevalt on meil teile järgmised küsimused. Esimene: "Kes teostab järelevalvet USA saatkonna poolt kogutud isikuandmete töötlemisele?" Teine: "Kas USA saatkonna poolt töödeldud isikuandmetele rakendub Eestis kehtestatud õiguskord ehk kas isikut jälginud USA saatkond peab Eesti kodanikku teavitama, et teda on jälgitud?" Ja kolmas küsimus: "Palun tooge välja ja põhjendage, kas Eestis on veel mõni asutus või organisatsioon, kellele on väljastatud taoline jälitustegevuse luba?" Aitäh!
Vastas siseminister Hanno Pevkur: "Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Püüan kiiresti vastata ja võimalikult konkreetselt. Esimene, et kes teostab järelevalvet USA saatkonna poolt kogutud isikuandmete töötlemise üle. Tahaksin võib-olla natuke seda fookust tuua õigesse suunda. Küsimus on ju selles, et teie sissejuhatuses oli küll sellest juttu, et esiteks, tegemist ei ole olnud jälitustegevusega. Põhirõhk oli ju seal selles, kas Eesti on edastanud Ameerika Ühendriikide saatkonnale sellist teavet, mis võimaldaks isikut tuvastada, ja kas sellega on seotud isikuandmeid. Siinkohal saan küll kinnitada, nagu ka varasemates selleteemalistes sõnavõttudes, et teostatud analüüsi käigus kogutud info ja kontrollitud andmete põhjal pole alust väita, et osapoolte tegevus on väljunud memorandumis kirjeldatud piiridest ehk siis USA saatkonna tegevus objekti julgeoleku tagamisel on igati kooskõlas Eesti seadustega ja Ameerika Ühendriikidele ei ole edastatud sellisel kujul andmeid. See, mida on edastatud, on piltlikult öeldes "jah/ei" vastused. Nii et kui Ameerika Ühendriikide saatkond on palunud kontrollida mõnda sõidukit, siis on vastatud, kas see sõiduk on olnud kahtlane. Need on olnud "jah või ei" vastused ja isikuandmeid või täpsemaid andmeid ei ole Ühendriikide saatkonnale edastatud.
Teine küsimus: kas USA saatkonna poolt töödeldud isikuandmetele rakendub Eestis kehtestatud õiguskord ehk kas peab teavitama isikut? Nagu ma ütlesin, tegemist ei ole olnud jälitustegevusega.
Ja siinkohal tahaksin meenutada teile, et vastavalt Viini konventsioonile on Eestil kohustus tagada siin asuvate välisriikide esinduste, sõltumata sellest, kas tegemist on Ameerika Ühendriikide, Vene Föderatsiooni või Soome Vabariigi suursaatkonnaga, meil on kohustus tagada nende saatkondade turvalisus. Sellest tulenevalt oleme teinud koostööd ja teeme kindlasti koostööd ka edaspidi, selleks et nende saatkondade turvalisus tagada. Ja ei ole edastanud Eesti ametkonnad andmeid Eesti kodanike kohta. Oleme konkreetse olukorrapõhise ohu kahtluse korral teavitanud saatkonda, kas ohu kahtlus on või ei ole.
Ja kolmas küsimus: kas on veel mõni asutus või mõni organisatsioon, kellele on väljastatud taoline jälitustegevuse luba? Veel kord: Ameerika Ühendriikide saatkonnale ei ole väljastatud ühtegi jälitustegevuse luba ja saatkond tuvastab võimalikke ohtusid saatkonna ja selle töötajate kaitseks ning ohu kahtluse korral teavitab Eesti pädevaid ametkondi. Vastav käitumisreeglistik on ka saatkonna ja Eesti Vabariigi vahel kokku lepitud, kui kiiresti ja millal Eesti korrakaitseorganid ühele või teisele sündmusele reageerivad. Aitäh!"
