Pevkuri sõnul on perekonnaseaduse muudatused küll ettevalmistamisel ja peaksid valmima suveks, kuid muudatuste fookus on hetkel kehtiva seaduse rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohtade kõrvaldamine.

"Mis puudutab põhimõtet, et perekonna liikmed üksteist toetavad ja abistavad (nii ülalpidamisõigused kui hooldusõigused), siis selle muutmist ma kuidagi mõistlikuks ei pea," ütles Pevkur Delfile. 

Pevkuri hinnangul on igati enesestmõistetav, et esmane pereliikmete abistamine on iga pere enda pädevuses. "Kui pere vajab mõne pereliikme hooldamisel täiendavat abi, siis sellised võimalused on Eestis olemas ja ka õiguslikult reguleeritud," ütles Pevkur.

Ta möönis, et perede vajadused ja ka võimalused lisaabi osas on väga erinevad. Ent ministri sõnul on samamoodi lisaabi ja toetuse osutamise riigipoolsed võimalused sõltuvuses eelkõige maksumaksjate rahalistest võimalustest.

"Olen nõus, et nii omastehooldus, hooldekodukoha toetamine, hooldusravi võimaluste suurendamine, koduõendus kui muud teenused saaksid olla paremini korraldatud, kui raha oleks nendes valdkondades rohkem," lisas minister Pevkur.

Selget seisukohta eutanaasia seadustamiseks pole

"Eutanaasiat on ka Eestis käsitletud aastate jooksul päris arvukalt ja tõsiasi on, et selget seisukohta eutanaasia seadustamiseks pole tekkinud," tunnistas Pevkur. Pevkur on kindlalt seda meelt, et eutanaasia küsimus pole mitte eelkõige meditsiiiniline, vaid eetiline küsimus ja ainult emotsioonid eutanaasia poolt või vastu otsustamisel ei sobi. "Tegemist on küsimusega, mis vajab väga laiapõhjalist kokkulepet, mille aluseks on sisulised argumendid nii eetikute, arstide, kui teiste ekspertide poolt," leidis minister.

Omastehoolduse teema tõstatas ajakirjanik ja kirjanik Andrei Hvostov eelmisel nädalal ajalehes LP, kus ta kirjutas artikli "Minu elu Annaleenaga", millest oli juttu insuldi tagajärjel voodihaigeks jäänud naise põetamisest.