Hanno Pevkur: e-lahendustesse panustav riik peab tähelepanu pöörama ka turvalisusele
Justiitsminister Hanno Pevkur rääkis teisipäeval Indias New Delhis infotehnoloogiat ja küberturvalisust käsitleval konverentsil, et üha enam e-lahendustesse panustav riik peab aina rohkem tähelepanu pöörama ka selle valdkonna turvalisusele, keskendudes esmajoones ennetamisele ja koostööle.
Pevkur rääkis, et e-lahendused aitavad nii era- kui ka avalikus sektoris tublisti aega ja raha kokku hoida. Seda iseloomustab kasvõi tõik, et ligikaudu 99 protsenti Eesti pangatehingutest tehakse elektrooniliselt ja 97 protsenti tuludeklaratsioonidest esitatakse e-maksuametis.
Samal ajal nõuab selline areng märkimisväärset ressurssi, et tähtsad e-teenused ei satuks ohtu.
„Küberruum ei ole meie argikeskkonnast turvalisem ja kogeme seal iga päev uusi ohte. IT-kuritegevus kasvab peaaegu kogu maailmas. Kui algul oli tegu eeskätt finantskuritegudega, siis nüüdseks on levinud ka poliitilised, niinimetatud häktivistlikud ja terroristlikud ajendid,“ kõneles minister. „See aga tähendab, et küberrünnaku ohvriks võib sattuda igaüks. Kui rünnatakse riigiasutusi või näiteks energia-, rahandus-, meditsiini- või transpordisektorit, siis kujutab küberrünnak endast otsest ohtu riiklikule julgeolekule.“
Seetõttu on riikidel vaja niisuguste ohtude vastu terviklikke lahendusi. Nagu kogu kuritegevusega, nii on ka küberkuritegevuse vastu kõige tõhusam võidelda ennetades. Eestigi on asunud koostama küberturvalisuse strateegiat ja välja töötama meetmeid, mille abil riske maandada. Justiitsministri sõnul on põhiküsimus siiski koostöö, kus tähtis roll on nii seadusloojatel ja õiguskaitseasutustel kui ka vabatahtlikul algatusel.
„Eestis on olemas suurepärane näide: küberkaitseliit, mis asutati pärast 2007. aasta küberrünnakuid ja tegutseb vabatahtlikkuse alusel,“ rääkis Pevkur. „Küberkaitseliit näitab, et era- ja avalik sektor võivad teineteist usaldades teha väga head koostööd. Ainult koostööpartnerite usalduse korral saab tõhusalt infot vahetada ja hoiatada küberohtude eest.“
Samas rõhutas minister, et kaugeltki alati ei piisa riigisisesest koostööst, sest enamik küberründeid ja arvutikuritegusid on rahvusvahelist laadi. See eeldab riikide tihedat koostööd, aga ka kuulumist selle valdkonna rahvusvahelistesse võrgustikesse. „Meil on küll olemas Budapesti konventsioon, mis pakub võimalust võidelda küberkuritegevuse vastu ja teha selles vallas rahvusvahelist koostööd, kuid kahjuks ei ole seni rahvusvahelist Interpoli-sarnast organisatsiooni, mis tegeleks küberkuritegevusega,“ kõneles Pevkur.
