"Mina jälgin seda diskussiooni, mida need memod on vallandanud, teatud kurbusega, mulle tundub, et me oleme ajas läinud mitu-mitu aastat tagasi, et need vanad vastuolud, mis on saatnud Eesti poliitikat, on nüüd jälle kooljatest üles ärganud," ütles Hänni saates "Vabariigi kodanikud" viidates eelmistele Eesti presidendivalimistele, kui oli selgelt välja kujunenud kaks leeri - Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese toetajate oma.

Ajakirjanik Argo Ideoni sõnul ei saa neid vastuolusid surnuks pidada, vaid need on siiani elus.

Saates tekis elav arutelu teemal, kas Eesti tipp-poliitikud peaks nö oma riigi musta pesu teiste riikide saadikute ette tooma. Diplomaatide Kooli asedirektor Vahur Made arvas, et asjadest avameelselt rääkimine tõstab pigem meie usaldusväärsust. "Ma ei tea, kumb on parem – kui meie president istub koos oma Ameerika kolleegiga, esitades talle säravaid loosungeid selle kohta, et Eestis ei ole üldsegi temal probleemseid poliitilisi vastaseid ja kõik, kellega ta kokku puutub, on suurepärased inimesed või ta räägib niimoodi nagu ta mõtleb, nagu ta on seda ilmselt alati harjunud tegema? Ma usun, et siiski seda viimast ja avatumat kõnet, sellesse suhtub vestluse osapool tõsisemalt," sõnas Made.

ETV saade "Vabariigi kodanikud" lahkas täna seda, kuidas Wikileaksi kaudu poliitikute kohta ilmsiks tulnud infokillukesed mõjutavad Eesti elu. Ideoni sõnul on Wikileaksi dokumentidest julgelt pooled väga igavad, millega pole ajakirjanikel suurt midagi peale hakata.

Stuudios oli lekkinud dokumentidega tutvunud Postimehe ajakirjanik Argo Ideon, Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi, E-Riigi Akadeemia programmidirektor Liia Hänni ja Diplomaatide Kooli asedirektor Vahur Made.