Hannes Rumm: Euroopa Liidu lagunemine tooks ebastabiilsust ja võib taastekitada piirikontrollid

 (125)
Horvaatia sai ELi liikmeks
Foto: Hendrik Osula

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse eelmine juht Hannes Rumm hoiatas, et Euroopa Liidu lagunemine tooks Eesti jaoks kaasa ebakindlust, halvendab julgeolekuolukorda ja mõjub halvasti majandusele.

"Brexiti protsessi käivitumine on liidu kodanikele alles selgeks tegemas, kui raske ning kui suurte tagajärgedega on üheainsa liikmesriigi eraldumine liidust. Brexiti käigus on Ühendkuningriigil vaja muuta 20 833 seadust, millel on ühiskonnale ülisuur mõju. Selle arvu taustal võib vaid aimata, kui palju keerulisemaks ja mahukamaks kujuneb seniste ELi liikmesriikide vaheliste suhete muutmine, kui aeganõudev see on ning kui palju poliitilisi pingeid tekitab," kirjutas Rumm Eurokrati blogis.

"ELi võimaliku lagunemisega kaasneb kindlasti Eesti mõju oluline vähenemine rahvusvahelises poliitikas. ELi liikmena suudab Eesti oluliselt mõjutada otsuseid, mis kujundavad meie majandus- ja julgeolekukeskkonda. (Näited: pärast Krimmi annekteerimist Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamine; Eesti huvide edukas kaitsmine praeguse ELi eelarveperspektiivi 2014–2020 koostamisel.) Pärast ELi võimalikku lagunemist vähenevad järsult Eesti võimalused rääkida kaasa rahvusvahelises poliitikas, sest väikeriigi sõnaõigus ELis on märksa suurem kui seda eeldab meie rahvaarv."

"Ennetavalt on väga raske prognoosida, kuidas mõjutaks ELi lagunemine üht liidu aluspõhimõtet – kodanike vaba liikumist. Arvestades ülitihedat töörännet Eesti ja Soome vahel, tähendab piirikontrolli taastamine paremal juhul kümnete tuhandete eestlaste piiriületuse aeglustumist, samuti suurenevad märgatavalt kaupu eksportivate ja importivate firmade kulud, mis omakorda kajastub toodete lõpphinnas."

Seotud lood:

"Eesti müüs 2016. aastal oma toodetest ja teenustest Euroopa Liitu 74%, mistõttu võimalik ühisturu kadumine ning sellega paratamatult kaasnev halvem juurdepääs kõige olulisematele eksporditurgudele tähendaks tõsist tagasilööki Eesti kui ekspordist sõltuva väikeriigi majandusele. Võrdluseks: statistikaameti andmetel olid Eesti järgmised suuremad eksportturud väljaspool ELi mullu Venemaa ja USA, vastavalt 7% ja 3%."

"Eesti tänavusest riigieelarvest moodustavad ümmarguselt 10% laekumised ELi eelarvest. Kuigi ELi järgmises eelarveperspektiivis aastateks 2021–2027 need laekumised mõnevõrra vähenevad, kaotab Eesti riigieelarve ELi võimalikul lagunemisel olulise täiendava tuluallika. ELi toetused on eriti olulised sellistes valdkondades nagu põllumajandus, taristuinvesteeringud, teadus- ja arengutegevus jm. Kui ELi-poolne rahastamine lõppeb, siis tekib vajadus rahastada seni valdavalt ELi maksumaksjate raha toel toiminud valdkondi riigieelarvest, mis omakorda sunnib valitsust kärpima kulusid ka nendes valdkondades, mis pole praegu ELi-poolsest rahastusest sõltunud," kirjutas Rumm.