"Hukkunute arv kasvab aktiivselt, eriti kiirelt seoses hiljutise keemiarelva käikulaskmisega," sõnas Hanso Delfile. Tema sõnul mäib, et lääneriigid on vaatamata al-Assadi režiimi hukkamõistmisele Süürias ulatusliku sõjalise sekkumise osas ülimalt ettevaatlikud.

Hanso leiab, et ilma rahvusvahelise sekkumiseta või ühe konflikti osapoole ulatusliku abistamiseta ei suuda kumbki konflikti osapool lõplikku võitu saavutada.

Lääs on sekkumiseks kurnatud

"Põhjusi, miks lääs on ettevaatlik, on terve rida," ütles Hanso ja lisas, et jõulised sõjalised sekkumised Iraagis ja Afganistanis pole olnud edukad. "Hukka on saanud sadu tuhandeid inimesi, kulutatud on triljoneid dollareid, kuid Iraagi poliitikas domineerib nüüd läänevastane Iraan, terrorism ja pommiplahvatused on sisuliselt igapäevased nähtused."

Afganistani tuleviku osas pole Hanso sõnul samuti optimismiks mingit erilist alust, kardetakse Talebani comeback’i ja täiemahuliseks narkoriigiks muutumist. "Sekkumisjärgselt on alati toimunud globaalse džihadistide seltskonna koondumine okupeerivate jõudude vastu. Sellele ei ole suudetud vasturohtu leida," ütles Hanso.

Süüria ei oleks siin ilmselt mingi erand – juba praegu domineerivad al-Assadi vastase opositsiooni poolel kõikvõimalikud religioossel baasil organiseerunud sõjalised ühendused. Hanso pakkus, et lääneriikidel on tekkinud "sekkumiskurnatus".

Hanso meenutas, et USA president Obama teatas aasta tagasi, et kui Süürias võetakse kasutusele massihävitusrelvad, siis see on nö punane joon, millele järgneb sekkumine. Täna pole Obama enam nii kindlameelne.

"Sõjad, eriti sellised, mis kuhugi välja ei vii, on mitte ainult uskumatult kallid, vaid ka ebapopulaarsed," märkis Hanso. "Rahvad on nendest hetkel väsinud – ma räägin riikidest, kus tehakse reaalseid otsuseid - USA, Suur-Britannia, Prantsusmaa." 

Pole välistatud sõja levimine Süüriast välja

Päris käed rüpes Süüra olukorda siiski pealt ei vaadata ja midagi siiski tehakse. Hanso tõi näiteks, et on üritatud kokku panna Süüria opositsiooni, mis suudaks reaalselt al-Assadi vastased ühe mütsi alla tuua, kuid see pole seni õnnestunud.

Teiseks üritatakse jõuda kokkuleppele Venemaaga, et ÜRO julgeolekunõukogu võiks anda mandaadi teistsuguseks käitumiseks, kuid  ka see on seni jäänud unistuseks. Abi saavad ka põgenikud, keda väljaspool Süüriat on juba üle miljoni.

Hanso sõnul on Süürias sekkumine sama, mis sõja Euroopa ja NATO piirile toomine. "Ilmselt koonduksid Süüriasse läänevastased islamiäärmuslased, kes teeksid sama, mida nad tegid Iraagis ja Afganistanis," kirjeldas ta võimalikku olukorda sekkumise korral. "Iraan ei suudaks ilmselt alla neelata oma Iisraeli-vastase liitlase al-Assadi režiimi kadumist – ka sealtpoolt võiks tulla tõsiseid tagasilööke."

Hanso sõnul pole välistatud sõja levimine Liibanoni, Türgi või näiteks Jordaania territooriumile. Murelik tasuks olla ka Iisraelil, sest sõjaliselt nurka surutud al-Assad võib moslemimaailma toetusele pretendeerida ka juudiriiki rünnates.