Hambaravi ei saa endale lubada 15 protsenti vähekindlustatutest

Inimarengu aruandes märgitakse, et ehkki arstiabi kättesaadavus on üldiselt paranenud, on suurim probleem hambaravi kättesaadavusega, kuna seda ravikindlustus täiskavanutele ei kata.

Kui 2004. aastal ei saanud vajadusel abi 22 protsenti väiksema sissetulekuga inimesi, siis 2010. aastal oli nende osakaal endiselt 15 protsenti.

Jõukamas grupis oli hambaravist ilmajäänute osakaal 2010. aastal viis protsenti, selgub statistikaameti andmetest.

Töötutest ei saanud hambaarstiabi 13,2 protsenti, vanaduspensionäridest kuus protsenti.

35-44-aastaste hulgas jäi hambaarstiabist ilma 7,8 protsenti, 45-54-aastaste vanuserühmas koguni kümnendik Eesti inimestest.

Piirkonniti oli hambaarstiabi kättesaadavus kõige halvem Kirde-Eestis, kus ravita jäi 2010. aastal 13,9 protsenti elanikest. Kesk-Eestis oli see näitaja 11,5, Lõuna-Eestis 6,6, Lääne-Eestis 5,7 ning Põhja-Eestis kolm protsenti.

Eesti Hambaarstide Liit on varem korduavalt väljendanud muret seoses Eesti elanike halva suutervisega. 2009. aastal pöördus liit haigekassa nõukogu, valitsuse ja riigikogu poole ettepanekuga säilitada hambaravi ja hambaproteesihüvitised kehtivas mahus.

Hambaarstid kirjutasid pöördumises, et hüvitiste kaotamine puudutab kõiki vähekindlustatud elanikkonna gruppe, kes jäävad ilma võimalusest saada põhiseadusega ettenähtud tervishoiuteenuseid.