Hambaarstid taunivad ravihüvitise kaotamist

Eesti Hambaarstide Liidu kinnitusel puudutab kavandatav hambaravihüvitiste kaotamine kõiki vähekindlustatud elanikkonna gruppe, kes jääksid ilma võimalusest saada põhiseadusega ettenähtud tervishoiuteenuseid.

8. mail tõstatas haigekassa nõukogu eelarve täiendavate kärpevõimaluste küsimuse ning pakkus ravimite ja hooldusravi hüvitiste vähendamise kõrval välja hambaproteesi ja hambaravihüvitise täieliku kaotamise plaani, seisab liidu meediale edastatud teates.

"Ettepanek tähendaks vähemalt 63-aastastele isikutele ning vanadus- ja töövõimetuspensionäridele mõeldud 300-kroonise hambaravihüvitise ning rasedatele ja alla üheaastase lapse emale mõeldud 450-kroonise hambaravihüvitise kaotamist. Kuigi 20-30 eurone hambaravihüvitis aastas on meditsiinikontekstis tühine, omab see märgilist tähendust: riik väärtustab terveid hambaid.

Samuti kaotataks vähemalt 63-aastastele kindlustatud isikutele ning vanadus- ja töövõimetuspensionäridele üks kord kolme aasta jooksul makstav kuni 4000 kroonine hambaproteesihüvitis, mis on võimaldanud paljudel vähekindlustatud isikutel oma puuduvad hambad asendada proteesidega ja sellega oluliselt parandada elukvaliteeti.

Ettepanekuga saavutatav 218 miljoni kroonine aastane kokkuhoid suunataks plaani kohaselt haiglaravisse, kus läheb suures osas just haigetest hammastest põhjustatud põletike, südame-veresoonkonna ja seedeelundite haiguste raviks samades haiglates.

Selle otsusega jätaks haigekassa lõplikult ja täielikult kogu täiskasvanud kindlustatud isikute hambaravi omavastutusele hoolimata tõsiasjast, et rahvusvaheliste ekspertide hinnangul on hambaraviteenuse kättesaadavus Eestis juba täna Euroopa Liidus madalaim.

Alates 2009. aastast kaotati täiskasvanute hambaravihüvitis ning nüüd saab hüvitist ainult väike osa Eesti elanikkonnast. Paraku on haigekassa taganenud ka osast ravikindlustuse seadusega ettenähtud alla 19-aastaste hambaravikindlustusest: suur osa ortodontilisest ravist ja ennetustööst tuleb tasuda lapsevanematel ja selle eest ei ole ette nähtud hüvitist. Need otsused on halvendanud Eesti elanikkonna hambaraviteenuste kättesaadavust ja näitavad riigi suhtumist suutervishoidu.

Eesti Hambaarstide Liit pöördub ettepanekuga säilitada hambaravi ja hambaproteesihüvitised, et tagada vähekindlustatud elanikkonna gruppidele hambaraviteenuste minimaalne kättesaadavus. Eesti riik peaks siinkohal küsima: kas meie inimesed väärivad Euroopa tasemel hambaravi? Selle tagamiseks peab olema hästi läbimõeldud ja toimiv hüvitiste mehhanism ning varasest lapseeast alguse saav suu- ja hambahaiguste ennetuse programm. Eeskujuks tuleks siinjuures võtta teised Euroopa Liidu riigid ja eriti naaberriigid Skandinaavias.

Eelnevast lähtuvalt on Eesti Hambaarstide Liidu ettepanek mitte kaotada, vaid äärmisel juhul üldise eelarvekärpe olukorras vähendada hambaravihüvitisi võrdselt teiste hüvitistega, samas näha ette nende taastamine ja suurendamine majanduslikult parematel aegadel."