Hallipassimehed ihkavad Eesti kodanikuks

Enamus määratlemata kodakondsusega inimestest soovib saada Eesti kodakondsust, näitab värske uuring.

EL-i Üleminekutoetuse tellitud uuringust selgus, et kõigist küsitlusele vastajatest soovis saada Eesti kodakondsust 61 protsenti, teatas Delfile integratsiooni sihtasutuse avalike suhete juht.

Venemaa kodakondsust soovis saada 13 protsenti vastajatest, mõne muu riigi kodakondsust kuus protsenti vastanutest. 17 protsenti ei soovinud mingit kodakondsust ja soovisid praeguse olukorra jätkumist.

Uuringust selgus, et inimese sünnikoht omab väga olulist rolli selles, millist kodakondsust inimene endale soovib.

Nendest, kes on sündinud Eestis, soovisid Eesti kodakondsust valdav enamik (73 protsenti), samas väljaspool Eestit sündinute hulgas soovis seda vaid alla poole vastanutest. Mida vanema inimesega oli tegu, seda vähem sooviti endale üldse mingit kodakondsust.

EV kodakondsuse saamise peamised motiivid olid tunda end täisväärtusliku ühiskonnaliikmena, saada paremat tööd Eestis või välismaal ning kindlustada oma laste tulevik. 54 protsenti vastajatest on kindlad, et Eesti Vabariigi kodakondsuse saamine aitaks tõsta nende konkurentsivõimet Eesti tööturul.

Mis aitaks kõige paremini Eesti kodakondsuse eksamit sooritada? Kõige suurem osa, 31 protsenti vastajatest, arvas, et tuleks korraldada kursused, mis aitavad sooritada põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit.

Integratsiooni Sihtasutuse Üleminekutoetuse projekti raames kavatsetakse korraldada sellised tasuta kursused 10 000 inimesele.

Uuringu eesmärgiks oli uurida inimeste informeeritust Eesti kodakondsuse saamise tingimustest ning soovi seda taotleda. Küsitleti tuhandet määratlemata kodakondsusega isikut. Uuringu viis läbi Saar Poll.