Delfi lugeja jäädvustas nädala alguses ohtliku olukorra Tallinna kesklinnas, Westholmi gümnaasiumi vahetus läheduses Falgi pargis, kus murdus jala pealt maha pirakas pargipuu.

"Vanade puude puhul on ikka nagu inimestegagi, päris terved pole nad ükski," ütleb Kupper puude tervisest rääkides. Seetõttu jääb alati risk, et tugeva tuulega mõni puu ootamatult murdub.

Kupperi sõnul vastutavad Tallinnas puude jälgimise eest linnaosavalitsused. Juhul kui mõni puu tundub ohtlik, võtavad nemad ühendust linna keskkonnametiga, kes olukorda hindab ja vajadusel raieloa väljastab.

Kupperi sõnul kasutatakse lisaks visuaalsele hindamisele ka resitograafi, mis on võimaldab tutvuda olukorraga puutüves. Iga vana ja väärtusliku puu puhul kaalutakse pikalt, kas mahavõtmisel mingit alternatiivi pole - mõnikord on võimalik vanu haigeid puid ka toestada või plommida.

Vanade puude tervis ei ole Tallinnas üldse kuigi hea, sest nii nõukogude ajal kui üheksakümnendatel puude eest kuigi hästi ei hoolitsetud. Nimelt tuleb linnapuid aeg-ajalt kärpida, aga kui kärpimistvajavad oksad lastakse suureks kasvada ja kärbitakse alles siis, on lõikekoha ulatuse tõttu oht mädanikuga nakatuda palju suurem.

Linnakeskkonnal on puude tervisele halb mõju ka seetõttu, et linnas toimub palju kaevetöid. Need aga kahjustavad puude juurestikku. "Niisama suur kui on puu võra, on tegelikult ka nende juurestik. Kui mingi juur läbi lõigata, siis näeb tihti varsti puul ka kuivanud oksi," rääkis Kupper. Ka mädanik pääseb vigastatud juurte kaudu kergesti puusse.

Ohtlike puude jälgimine käib Kupperi sõnul linnaosa kaupa, ülelinnalist andmebaasi puude seisukorrast ei ole. Seetõttu on raske öelda, kui palju potentsiaalselt ohtlikke puid Tallinnas kokku olla võib.