Haldusreform maksab sadu miljoneid

 (16)

2002. aasta riigieelarvesse tuleb kirjutada kuni 200 miljoni eest haldusreformi kulusid, mis tõenäoliselt lähevad siseministeeriumi eelarvesse.

See summa ei kajasta kõiki haldusreformi teostamise kulusid, vaid üksnes otsest riigipoolset korraldust. Valitsuse eesmärk on viia reform läbi 2002. aasta sügisel toimuvateks kohalikeks valimisteks.

Siseministeeriumi asekantsler Deiw Rahumägi (Reformierakond) kinnitas, et eelarve rahaeraldusele eelneb haldusterritoriaalse reformi läbiviimise seaduse vastuvõtmine.

Selle eelnõu kirjutamiseks juba tegutseb siseministeeriumis loodud töörühm ning dokument on kavas Riigikogule üle anda enne järgmise aasta suvepuhkusi.

2001. aasta jaanuari algul peab seisukoha haldusreformi läbiviimiseks isekeskis kooskõlastama valitsuskoalitsioon. Jaanuari lõpus arutab haldusmuutuste kontseptsiooni parlament, kus ka opositsioon saab sõna sekka öelda.

Eile lõunaks olid kõik 15 maavanemat kutsutud president Lennart Meri poolt Kadriorgu, kohtuma eelseisva haldusreformi teemal ühiselt tema, peaministri ning presidendi sõbra Peeter Oleskiga.

Kivimägi sõnutsi kõlas kohtumisel sagedamini väljend 80-100 omavalitsust. Seda on kolmandiku võrra rohkem, kui on pakkunud siseminister Tarmo Loodus ja Isamaaliidu volikogu — nemad rääkisid 60-80 vallast ja linnast.

President Meri tsiteeris kohtumise alguses Euroopa Liidu eduraportit, mis heidab Eesti valitsusele ette haldusreformi strateegia puudumist.

Seotud lood:

“Haldusreform on viie või kümne aasta ettevõtmine,” märkis aga Meri. “Ning tema edukuse lõplikuks mõõdupuuks ei ole miski muu kui tädi Maali arvamus.”

Peaminister Mart Laar kinnitas kohtumisel, et maakondade arvu kallale ei minda vähemalt paari aasta jooksul, kuna valitsuskoalitsioonis puudub vajalik üksmeel.