Haldusreform liidab väikevallad

Siseministeeriumis valminud haldusreformi tegevuskava kohaselt võib Eestisse 2002. aasta kohalike valimiste ajaks jääda 40-110 omavalitsusüksust, alla 3500 elanikuga valdu pole uues kavas ette nähtud.

Valminud kava kohaselt on haldusreformi eesmärk omavalitsuste haldussuutlikkust ja teenuste kättesaadavust parandada. Selles kavas oleme lõpetanud kaardi joonistamise, sest kaarti oskab joonistada igaüks, ütles siseminister Tarmo Loodus Pärnu Postimehele.

Ministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõuniku Elvi Sepa hinnangul on kohalikke omavalitsusüksusi liiga palju (247) ja nad on suhteliselt väiksed. Pooled inimestest asuvad vähem kui 2000 elanikuga valdades. Enam kui 5000 elanikuga valdu on vaid 35.

Väikestes valdades puudub arendustegevus ega mõelda tulevikule, iseloomustas Sepp. Väikestes valdades on suured juhtimiskulud. Sepa sõnul on puudused juhtimises viinud kriiside ja pankrottideni.

Loodus rõhutas ühe miinusena vastutuse puudumist. Valimistel said kohti kokkuklopsitud nimekirjad: Oma Tee, Parem Luud. Hiljem ei tegutse need efektiivselt ega kanna vastutust, sõnas minister.

Uus kava pakub võimalust, et kohalikel valimistel osalevad vaid registrisse kantud erakonnad ja üksikkandidaadid. Eestis elavatele Euroopa Liidu kodanikele tuleb tagada võimalus valida ja olla valitud.

Pärast valdade ühendamist võiks veel lubada mitut valimisringkonda, et osavaldade esindus nõrgaks ei jääks, ütles ministeeriumi nõunik Krista Kampus.

Vallasaadikute volituste aega soovitakse pikendada praeguselt kolmelt aastalt neljale.

Vallavolikogu ja -valitsust kui poliitilisi organeid juhib vallavanem või linnapea. Volikogus tegutsevad Riigikogu eeskujul fraktsioonid ja komisjonid. Ääremaade huvides võib luua ka territoriaalkomisjone.

Valla- või linnavalitsus moodustatakse vastavalt erakondade esindatusele volikogus.

Vallaametnike igapäevast tegevust juhib direktor, kelle volitused on pikemad kui volikogu liikmetel — viis-seitse aastat. Vallavalitsuse ja elanike vahel peavad sidet külavanemad.

Iga valla põhiline sissetulekuallikas on üksikisiku tulumaks. Praeguse süsteemi alusel soovitakse luua kaks teineteisest sõltumatut maksu: riigi tulumaks ja kohalik tulumaks. Kohaliku tulumaksu osas loobutakse teatud maksuvabastustest.

Siseministeeriumi andmeil ei tule 30-50 protsenti omavalitsusüksustest toime neile seadustega pandud ülesannete täitmisega.

Praegu aga puudub seadusandlik mehhanism valla maksujõuetuse või pankroti puhuks. Siiani on valitsus jännijääjaid oma reservfondist aidanud.